MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7
* Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist. 4.MIS ISELOOMUSTAB MAJORITAARSET VÕI PROPORTSIONAALSET VALIMISSÜSTEEMI? *Majortiaarsed iseloomulikud on ühemandaadilised ringkonnad Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8
Proportsionaalne süsteem Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem. Eestis kasutuses olev süsteem on keeruline, aga seda peetakse õiglasemaks. Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle.
vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga) *ringkonnamandaadi kohaselt saavad kandideerida need erakonnad, kes ületavad üleriigilise valimiskünnise. * kompensatsioonimandaat- jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest.
Meie erakond toetab võimalikult väikest riigi sekkumist majandusse. Riik peaks tagama avatud turu ning vaba konkurentsi. Liigume selle poole, et ka kogu Euroopa Liidus oleks vabaturumajandus. Pooldame võimalikult väikseid tollimakse ja üldiseid kaubanduspiiranguid. Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor. Riigi osalust ettevõtetes tunnustame vaid siis, kui see on strateegiliselt oluline ning konkurents puudub. LUBADUSED: Tulumaksu alandamine 18% - kõrgem palk soodustab suurema tarbmist.
1. Miks on vaja valimissüsteeme? Et leida igale riigile kõige optimaalsem viis korraldada valimisi ja rahva poolt esitatud kandidaadid valitsusse saata. 2. Iseloomusta proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi? Majoritaarne Ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest, valituks osutub üks. Parlamentivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, Presidendivalimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid
2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progressiivne maksusüsteem 2)Üksikisiku sots. Tuvalisuse peab tagama riik.*Reformierakond on parempoolne, sest 1)nad taotlevad proportsionaalset maksusüsteemi 2) Võimalus saada haridust ja kvaliteetset arstiabi sõltub inimese ,,rahakoti" paksusest. 4.Seletage mõisted. Partei Kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga kogu, mis taotleb võimule pääsemist. Sotsiaalne sidusus kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ja sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Nimetage kaks võimalust sotsiaalse sidususe suurendamiseks.1) Suhtuda tolentraselt vähemusse (usk, rass, vaesus, puue)2) Isikul on võimalus rohkem
A = (aij). · Kui determinandis üks rida koosneb nullidest Sellise esituse puhul eeldatakse, et maatriksi ridade ja veergude arv (ehk · Kui determinandis on kaks võrdset rida maatriksi mõõtmed) on eelnevast teada (fikseeritud). · Kui determinandis on kaks proportsionaalset rida, siis determinant võrdub nulliga. Arve (või ringi elemente), millest maatriks koosneb, nimetatakse selle maatriksi elementideks. Öeldakse, et element a asub maatriksis A kohal (i,j), kui ta asub maatriksi A i-nda rea ja j-nda veeru lõikekohal. b) Maatriks on tabel, mis koosneb arvudest
Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
indiviididel, kes võivad ennast sageli tunda ühiskonnas tõrjutuna. Majandusedu võib peale maksupoliitika ka majanduspoliitika mõjutada. Majanduspoliitika alandab peamiselt tööpuudust (ehk reguleerib tööhõivet) ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärkideks on ka õiglaste sissetulekute jaotamine ja hindade stabiilsus ehk inflatsioon. Maksusüsteemis kasutatakse peamiselt kahte süsteemi, milleks on proportsionaalne ja progresseeruv maksussüsteem. Peamiselt eelistavad inimesed proportsionaalset maksusüsteemi, kus on maksud jaotatud võrdselt kõigi vahel, ehk kõik on võrdsed ja peavad makse maksma. Kuid samas on ka selliseid, kes eelistavad progresseeruvat maksusüsteemi, kuna siis peavad suuremapalgalised maksma rohkem makse. Kokkuvõtteks arvan, et maksupoliitika mõjutab suuresti nii indiviidide toimetulekut kui ka majandusedu. Indiviidide toimetulekut mõjutavad suuresti nende sotsiaalne staatus, maksukoormus ja töökohtade olemasolu
Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing? Kelle huve see kaitseb? Ametiühing on tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Kaitseb tööliste huve. 8. Mille poolest erineb siht. e. huvigrupp erakonnast? Kaks erinevust. Erakonnad koondavad valijate enamust, huvigrupid on aga huvitatud vähemuste huvide kaitsest; Erakonna eesmärgiks on oma huvide realiseerimine poliitikas, huvigrupil aga poliitika mõjutamine;
üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel on 21%), sest kaudsed maksud on Eestis tõusnud. Tähtsad on vaba turu majandustja avatud turg ning vajaduspõhised toetused. Riigi ülesanne on motiveerida inimesi rohkem töötama, et nad tagaksid iseenda heaolu. Riik pakub sotsiaalturvat ainult vaestele ja pensioni eas olevatele inimestele. Seda vaadet on kritiseeritud, kuna tekivad suured käärid inimeste sotsiaalturva vahel, sest inimesed ei ole sünnipäraselt samade võimetega.
5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1p Majoritaarne ____ Proporstionaalne _X_ Põhjendus: Mini arust on proportsionaalne (edaspidi prop.) valimissüsteem õiglasem. Tänu sellele, et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk esindatud on rohkemad seisukohad (võimude lahusus). Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda
valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud Eesti valimissüsteem.kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi, moodustatakse mittemandaadilised valimisrindkonnad. Häälte ülekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Hübriidne valimissüsteem-ühendab mojaritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid.
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm:
5) aktsiisikaup Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatumine aktsiisikauba: 1) tootmisel 2) ladustamisel 3) lähetamisel 4) veol Aktsiisiladu on koht, kus a. laopidajal on õigus ajutises a.vabastuses: 1) toota 2) ladustada 3) vastu võtta 4) lähetada A.laopidaja on kohustatud esitama: 1) maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks Sigarettide aktsiisimäär sisaldab: 1) 1000 sigareti kohta kehtestatud fikseeritud määra 2) sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalset määra 3) fikseeritud määr 360 kr 1000 sigareti kohta Tagastada saab maksumärke: 1) mida ei ole tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatud 2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80% 3) mis on hävitatud Maksu- ja Tolliameti esindajate juuresolekul 4) millelt või millega märgistatud a.kaubalt on tekkinud a.maksu kohustus ning mis tagastatakse a.kauba müügikeelu tõttu peale uue maksumärgi kujunduse kehtestamist. A. maksukohustus tekib: 1) a
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele.
Tõepärasusest lähtuvalt tuleb meil inimese kujutamisel tundma õppida inimese keha mõõtmeid ning selle osade omavahelist suurussuhteid ehk proportsioone. Inimkeha puhul võib välja tuua mõõtmete süsteemi, mille aluseks võtame kindla mõõtühiku. Kõige levinuma mõõtühikuna kasutatakse figuuri puhul kõrgust. Itaalia kunstnik Leorardo da Vinci koostas skeemi, mis annab näitlikult edasi inimkeha osade proportsionaalset reeglipärasust. Vorm on objektiväline kuju. Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos. Proportsioonid on omavahelised mõõdusuhted. Inimese keha proportsioonid Inimese keha kõrgus on 1/8 tema keha pikkusest. Eestlastel on see umbes 1/7 ja mannekeenidel umbes 1/11 tänu pikkadele jalgadele.
nimekirjast parlamenti pääseb. 10.Mida kujutab endast valimistel avatud nimekirjade põhimõte? Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. 11.Valimissüsteemid jagatakse üldiselt kaheks. Nimetage need. 1) nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava hääle meetod 12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust. Jah, ma arvan küll, sest vanemad inimesed võivad oma põhimõtetes kinni olla ja ei lase omavalitsusel areneda. Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on
Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa.
7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüsteemi. 15. Kas Eestis on mõttekas sisse seada astmeline tulumaksumäär? 16. Mis vahe on inflatsioonil ja deflatsioonil. 17. Nimetage inflatsiooni põhjused. 18. Nimetage Maastrichti kriteeriumid. Kordamine. 1. Tootmisressursid · loodusressurssid: maavarad, mets. Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud
majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus? Kõigi maksude kogusummat võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust 11.Kuidas mõjutab maksupoliitika riigi majanduse ja ühiskonna arengut? 12.Iseloomusta proportsionaalset ja progresseeruvatmaksusüsteemi. proportsionaalne- selline maksustamise põhimõte mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14
üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte · Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega
aastane Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid
aastane Kodakondsuspiirang- Eesti kodanik 4. Kas teie arvates on need piirangud vajalikud? Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid
Agraar- X Regionaalsed ja X etnilised Parem- äärmuslikud Rohelised X Muu, mis? Toetavad Isikuvabadus, Astmeline tulumaks Sotsiaalne Sotsiiaalsed Energeetika Põhjenda, proportsionaalset turumajandus, Madal käibemaks turumajandus, töökohad, maksustamine, miks sa nii maksusüsteemi, vaba kaubandus Perekonna väärtused Luksustoodete maksustamine
Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Erakond toetab proportsionaalset maksusüsteemi ning madalat tulumaksu (lubasid 10%). Nad pooldavad vaba kaubandust ning tasulist haridust. Nad leiavad, et riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas
· valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse parlamenti pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. 12. Hübriidsed valimissüsteemid. · hübriidne ehk segavalimissüsteem - valimissüsteem, mis kasutab üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi. 13. Iseloomusta riigi ülesandeid valimiste korraldamisel. · Valmistada ette valimisteks vajalik dokumentatsioonid. · Kindlustada andmebaaside ja infosüsteemide töövalmiduse, tagab rahaliselt kõik valimiste läbiviimisega seotud toiminguid.· Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid. 14. Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist
Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti riigieelarve suurim sissetulekuallikas. 24.Nimetage maksuliigid (2). tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). 25.Mis on regressiivne tulumaks? tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust kahaneb. 26.Missugust tulumaksusüsteemi peaks Eesti Teie arvates kasutama: proportsionaalset, progressiivset või regressiivset? Põhjendage oma arvamust. Progresiivset tulumaksustamist, sest suuremat brutotulu saavatele ettevõttevõttele või üksikisikule kehtib suurem maksumäär. Arvan nii, sest inimesed Eestis on erineva jõukustasemega ja poleks kuigi õiglane võtta vaestelt sama palju raha kui rikastelt. 27.Nimetage raha kolm peamist ülesannet. Kaup, maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik ja väärtuse akumulatsiooni vahend. 28.Defineerige mõiste „raha“
mõjutab vaid seda palju inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Peamiseks puuduseks proportsionaalse süsteemi puhul on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemusele. Vigade vastu kehtestatakse häälte alampiir, mille ss kandidaat peab saavutama. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on seepärast et parteidel on võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, naq seadustest tulenevalt on kehtestatud ehk kvoodis. Häälte ylekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust.
Täna maksutulule on meil tasuta kõrgharidus, toimuv tervishoisüsteem ning võime loota riigikaitsele. Vahel tundub nagu inimesed ei ole teadlikud sellest, kus maksutulu kasutakse. Sageli arvatakse vaid pealiskaudselt, et küllap suure osa rahast saavad poliitikud. Tuleks rohkem hinnata seda, millised võimalused ja hüved meil juba olemas on. Tasuta lõunasööke pole olemas, tasudes kohusetundlikult makse ei jää keegi vastutasuta. Isiklikult toetan proportsionaalset maksusüsteemi nagu meie riigis. Minu arvates on õiglane, et igaüks maksab võrdse summa maksudeks. Kes on elus rohkem pingutanud, teenib ka rohkem. Ma ei näe põhjust, miks peaks inimene, kes on ennast üles töötanud ja vaeva näinud rohkem maksma sellest, kes on jäänud keskpäraseks ja ise valinud endale sellised valikud. Kindlasti on erandeid, aga säärase maksusüsteemi läbi ei teki edukamatel inimestel ahvatlust oma tulusid varajama hakata, et oma maksukoormust vähendada.
Hääletatakse erakonna poolt, mitte üksik isiku poolt. Proportsionaalse süsteemi eelised: Hääli ei lähe nii palju kaotsi; Ka väiksematel parteidel on suurem võimalus pääseda parlamenti. Proportsionaalse süsteemi puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti võib pääseda suur arv parteisid- ei suudeta moodustada stabiilset valitust. Keerukus- rahvas ei pruugi aru saada. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis. 3.3.Eesti valimissüsteem Eestis on proporstionaalne valimissüsteem, mida kasutatakse europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mandaadilised valimisringkonnad-on eraldatud mandaatide arv, mis tuleneb hääleõiguslikest kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandideerida võib ka üksikisikuna.
kasutatavast tulust ja on S/Yd 30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad tulusiirded nagu investeeringud ja avaliku sektori kulud. 31. Väikesed muutused avaliku sektori kuludes võivad tekitada suuri muutusi kogutulus, sest 32. Kulumultiplikaator sõltub tarbimise/säästmise piirkalduvusestja kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem, sest maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu (Yd) proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist. Maksumult=(mpc/mps) 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid on on tagada riigi jätkusuutlik majandusareng ja majanduse tasakaal. Mõlemad on võimalik saavutada fiskaalpoliitika abil. Veel on eesmärkideks muidugi ettevõtlikkuse tõus jne, kuid vaid eelnevad on fiskaalpoliitika seisukohalt olulised. 34. Languslõhet sulgemaks suurendab riik kogukulutusi ja
valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. • PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning rakendatakse proportsionaalset valimissüsteemi. • Aktiivse valimisõiguse all mõistetakse hääleõiguslike kodanike õigust valida • Passiivse valimisõiguse all mõistetakse õigust kandideerida ja valituks osutumise korral asuda esindusorganis täitma oma ametiülesandeid. • Valimispõhimõtted: Vabad valimised – valin, ei vali - Absentism Üldised valimised • Valimistsensused: - kodakondsus - vanus - teovõime
ja künnisest Valimiskünnis puudub Reeglina 2-3% Näidisriike Suurbritannia, Kanada, Usa, Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Prantsusmaa Itaalia, Taani Eesti valimissüsteem · Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. · Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. (mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid on ka rohkem mandaate). · Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjas, kuid pole keelatud kandideerida üksikisikuna. · Et osutuda valituks, tuleb koguda kokku kvoot
Aktiivsus ühiskonnas - Meelega rikutud sedelid E-valimine võib olla ebaturvaline 21.Iseloomusta majoritaarset valimissüsteemi Riik jaotatakse ühemantaadiliseks valimisringkonnaks. Valimised saab võita ainult üks kandidaat – see, kes saab teistest rohkem hääli ning teiste kandidaatide hääled lähevad kaduma. Harilikult tagab see üheparteilise enamusvalitsuse (Suurbritannia) 22.Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule. Nimekirjapõhiline hääletus saab olla kas suletud või avatud nimekirjaga. Avatud nimekirjas liiguvad enam hääli kogunud inimesed ettepoole (Eesti, Läti, Türgi) 23.Pane kirja demokraatlike valimiste tunnused Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada
katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks.
Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi, et kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. 3.3 Eesti valimissüsteem: Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb valijate arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kokku saab mandaate olla sama palju , kui on valitavas kogus saadiku kohti (Riigikogu puhul 101). Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjades, võib ka üksikisikuna. Kandidaat peab koguma vastavalt seadusele häälte miinimumnormi, mida nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis on üle kvoodi,
kajastatakse varude soetusmaksumusena ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul. Vahet soetusmaksumuse ja makstava summa vahel kajastatakse intressikuluna 5 soetamise ja maksmise vahelise perioodi jooksul. Laenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. (SME IFRS 13.7, 25.2). Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul kui ettevõte töötab alakoormusega, kujuneb tootmise üldkulude summa ühe tooteühiku kohta suuremaks. Normaalset üldkulude hulka ületav osa kajastatakse sellisel juhul kohe perioodikuluna ning seda ei lisata toote soetusmaksumusele
· Tehniline teostamine · Toote masstootmisse andmine Pilet III Raha ja pangandus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (4p) *inflatsioon kaupade või teenuste üldise hinnataseme tõus, raha jms väärtus väheneb *intress rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha kasutada andmise eest *valuutakurss ühe riigi rahaühiku hind teise riigi rahaühiku suhtes *aktsia väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ja annab selle omanikule (aktsionärile) mitmeid õiguseid. 2. Milline on raha tekkimise ajalugu? (4p) Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele. Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks
ning mitte kulutada ülemäära palju vahendeid relvastuse hankimisele. Eesti sõjavägi peab baseeruma moodsal kergerelvastusel, mobiilsel ja kõrgetasemelisel tegutsemisel ning kõrgel lahingumoraalil. o Eesti peab tegema heanaaberlikku koostööd kõigi oma naabritega, seetõttu ei tohi Eesti Venemaale selga keerata. o Pooldame ettevõtte tulumaksu puudumist reinvesteeritud kasumilt ja madala määraga proportsionaalset üksikisiku tulumaksu. o Eestis kasutuselolevaks rahaühikuks peab ka tulevikus jääma Eesti kroon. Eesti rahapoliitika peab põhinema valuutakomiteesüsteemil ja krooni stabiilse vahetuskursi tagamisel. Eesti krooni kurss peab jääma seotuks euro kursiga. Eestimaa Rohelised Maailmavaade: o Peame pühaks igaühe õigust puhtale õhule ja veele ning loeme lubamatuks keskkonnareostamise õigustamist majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.
antud häältega. Tunnusjooneks on kandidaatide ülesseadmine erakonna nimekirjas. Avatud nimekiri reastatakse peale häälte lugemist ümber - rahvalt suurema toetuse saanud isikud asetuvad nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata - saadikukoha saavad need inimesed, kes on nimekirja eesotsas. Süst tunnusjooneks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Hübriidilised valimissüsteemid - süst kasut. üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süst.i. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ning pooled teise süst.i alusel. Igal valijal on kaks häält. Eesti riigikogu valimissüst - kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjades, kuid osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Erakonnad koostavad üleriigilised valimisnimekirja, mis on suletud tüüpi ja ringkondade nimekirjad, mis on avatud tüüpi. Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häälte lugemisvooruga. 1
Künnis tähendab seda, et partei, mis ei kogunud valimistel nõutud protsenti häältest (Eestis 5%), ei pääse parlamenti. Proportsionaalsete valimissüsteemide peamisteks puudusteks on häälte lugemisprotseduuri keerukus, mistõttu valijad ei saa sellest alati aru, ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade korral. Teatud leevendust sellele annab hübriidne valimissüsteem, kus kasutatakse korraga majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Sellisel juhul valitakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise alusel. Antud süsteemi rakendatakse näiteks Venemaal, Leedus ja Ungaris. Mõistmaks Riigikogu valimistulemuste lugemise keerukust, on see alljärgnevalt ära toodud. Esmalt määratakse kindlaks isiku-, seejärel ringkonna- ja lõpuks kompensatsioonimandaat. Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodijagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis
suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirja puhul. Kritiseeritakse sedagi, et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Lisaks sellele nimetatakse proportsionaalse süsteemi plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli,
ning erakondade suur mõju valimistulemustele , eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi , et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsünaline erakondlik positsioon. Teisest küljest jälle ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul läksid. Lisaks nimetatakse plussina veel parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. EESTI VALIMISSÜSTEEM Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, riigikogu kui ka vlikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Et osutada valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli kui kvoot ette näeb. Kvoot seadusest tulenevalt kehtestatud häälte miinimumnorm Need hääled mis kandidaat kogub üle kvoodi kantakse tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks
huvidega Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused: 1) Mitmemandaadilised suured ringkonnad 2) Hääletada saab 1 inimese poolt mitme erakonna nimekirjast 3) Iga erakond saab parlamendis kohti propportsionaalselt e võrdeliselt vastavalt kogu riigi ulatsuses kogutud häälte arvule 4) Eestis on erakonna valimiskünnis 5% ülemaalistest häältest 5) Kujunevad mitmeerakonnasüsteemiga esinuskogud Proportsionaalset valimissüsteemi 2 meetodit: 1. Üksiku ülekantava hääle meetod – valija annab hääle ühele kandidaadile, kuid märgib ka teise eelistuse, kellele võib vajadusel häält üle kanda 2. Nimekirjavalimiste meetod- kandidaadid seatakse üles erakondade või valimisliitude valimisnimeirjas Erakonna nimekirja koostamise põhimõtted: 1) Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist
Samuti on probleemiks kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne seda peetakse kõige õiglasemaks. Puudusteks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele. · Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. 14. Peamised valimissüsteemid- nende tugevused ja nõrkused/eelised ja puudused Sama mis 13 juuu????? 15. Eesti valimissüsteemi kirjeldus: etapid, avatud ja suletud nimekiri Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogu valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kus on rohkem valijaid, seal ka rohkem mandaate. Kogutakse hääli ning et osutuda valituks peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seaduses on kehtestatud. Kasutusel on nii avatud kui ka suletud nimekirjad, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 16. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel
Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Näiteks võib parlamenti pääeseda iniene, kes on saanud vähe hääli. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir, mille kandidaat peab saavutama. Proportsionaalset valimissüsteemi kasutatakse Eestis nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaalilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanuke arvust ringkonnas. Kus on ohkem valijaid, seal on ka rohkem mandate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud ka üksikkandidaadid. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii
ettepoole. Seega sõltub parlamenti pääs valijate toetusest. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. 5. Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel. Tüüpiliselt sellele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandidaadid seatakse valdavalt üles parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna
annaabi.ee 
