Jalad omandavad õiged proportsioonid ja loote kasv hakkab aeglustuma. Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad. Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks. *VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi.
Uuriti 7–18-aastaseid õpilasi ja statistiliselt töödeldud mõõtmistulemusi võrreldi aastal 1998 korraldatud mõõtmise tulemustega. Selgus, et kümne aastaga on tütarlapsed kasvanud keskmiselt 3,94 sentimeetrit pikemaks, poisslapsed koguni 4,89 sentimeetrit. Kaal on suurenenud tüdrukutel 4,84 ja poistel 6,72 kilogrammi. (Papers of Antropolgy) Selles arengufaasis on lapsed kohmakad, pikad ja peenikesed ning nende liigutused on koordineerimatud. Nende aastate jooksul muutuvad kehad proportsionaalsemaks. Pea ümbermõõt ja vööümbermõõt kasvavad koos keha kaaluga. Kaheksa aastaselt on aju lähedal oma küpsusele ja enam ei kasva. Küll aga toimuvad tähtsad muutused aju erinevates piirkondades ja struktuurides. 7 Muutused toimuvad piirkonnas, mis on seotud laste tähelepanu, mõtlemise ja tunnete kontrolliga. Lihasmass kasvab, luud pikenevad ja laienevad andes lastele hea painduvuse.
5.kuu (17.-20. rasedusnädal) Lootel on kujunenud une- ja ärkveloleku ajad. Ärkvelolekus liigutab loode aktiivselt. Hakkab kujunema nahaalune rasvkude, sooles moodustub esmasroe e. mekoonium. Loode neelab lootevett, teeb hingamisliigutusi. Luustik tugevneb, arenevad küüned ja kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised. Kopsud arenevad kiiresti, sagenevad hingamisliigutused. Tihti imeb loode rusikat või pöialt. Poistel laskuvad munandid kõhukoopast munandikotti. Kuu lõpuks on loode 30cm pikk ja kaalub 600g. 7. kuu (25.-28. nädal) Loode on saavutanud 2/3 sünnipikkusest. Kesknärvisüsteem suudab kontrollida
Hochenbach-Bishofi süsteemi puhul jäi jagamata 2 mandaati. Siin on suurem jääk A-l ja C-l -- mõlemad saavad ühe mandaadi juurde. Mõlemal juhul on süsteemi puuduseks, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet, nimelt on ühe mandaadi saamiseks vajalik häälte arv eri parteide jaoks täiesti erinev. Süsteemi pluss on see, et ta annab võimaluse saada teises ringis mandaadi väikestel parteidel, kes esimeses ringis jäid mandaadist ilma. Neid süsteeme on püütud proportsionaalsemaks muuta sel teel, et mandaatide teise ringi on lubatud ainult neid parteisid, kelle häälte jääk on vähemalt 2/3 mandaadist (näiteks Ungari). Teiseks meetodiks on jagajate meetod. See võimaldab jagada mandaadid ringkonna või riigi ulatuses kohe. Selle meetodi korral jagatakse iga nimekirja poolt antud häälte arv teatava jagajate reaga. Jagajate reaga jagamist jätkatakse seni, kuni kõik mandaadid on ära jaotatud. Sellise süsteemi pakkus välja 1882. a. d'Hont