Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
peale tekib alati täpselt üks ja sama standardne närviimpulss (ühe ja sama amplituudiga), lävendist
väiksema depolarisatsiooni peale poolikut närviimpulssi ei teki.
Stiimuli tugevuse ja närviimpulsside sageduse reegel ülelävise stiimuli peale tekib vaheldumisi
põgusate refraktsiooniperioodidega jada järjestikulisi närviimpulsse.
Närviimpulsi kadudeta intensiivsusega kulgemist aksoniküngastikult närvi- ehk aksonilõpmesse
nimetatakse propagatsiooniks. See tähendab, et närviimpulss loob end perioodiliste vahemaade järel
piki aksoni membraani ikka ja jälle. Närviimpulss saab kulgeda vaid ühes suunas, sest seljataha jääv
membraani pind taastab oma puhkeolekut, läbides hüperpolarisatsiooni ja refraktsiooni faase.
Tetrodoksiin on loomne mürkaine, mis blokeerib närvisüsteemis kõik võimalikud närviimpulsid,
istudes pingetundlikesse Na kanalitesse, nii et need ei saa enam avaneda.
annaabi.ee 
