Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
garanteeris sõna- ja trükivabaduse.
Ajakirjandus oli enne iseseisvumist seisnud lugejate õiguste kaitsel ja seega
sooviti, et USA Kongress ei võtaks vastu ühtki seadust, mis ajakirjanduse
vabadust piiraks. Samas oli alanud äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel,
kes juba enne iseseisvussõda olid erinevatel positsioonidel. Pärast iseseisvumist said
väljaanded kahe suure poliitilise partei, Föderalistide ja Vabariikliku partei
propagandavahendeiks. Lehtede keelekasutus muutus agressiivseks, ei põlatud isegi
valesid, kuulujutte ega vastaseid avalikult mustavaid kirjatükke. Õigluse ja täpsuse
nõuded taandusid. Ajalehed olid väheusaldatavad.
Parteilise ajakirjanduse periood kestis USAs 1830. aastateni. USAs ilmus siis ligi
1200 ajalehte, neist 65 päevalehte. 19. sajandi algusesse langes ameeriklaste
kirjaoskuse hoogne levik, koolide ja raamatukogude avamine, linnade kasv, tööstuse