ekspluateerimist võrdse heaoluühiskonna loomise sildi all. Antud töö eesmärgiks on välja tuua võrdlusi totalitaarse Nõukogude Liidu ja Orwelli Loomade farmi vahel. Kas autor on kasutanud ajaloolisi seiku raamatu loomisel? Millist teed pidi said Stalin ja siga Napoleon võimule ning kuidas nad seda kasutasid? Milline oli Loomade farmi ühiskonnakorraldus võrdluses Stalini-aegse Nõukogude Liiduga? Miks oli Loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu propagandamasin niivõrd efektiivne? Kuidas täitusid plaanimajanduslikust majandusmudelist loodetud ootused? Essee on jaotatud nelja peatükki, kus on välja toodud viis peamist valdkonda, milles loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu diktatuurid toetusid. Nendeks valdkondadeks on võim, selle haaramine ja kasutamine, ühiskonnakorraldus, sunniaparaat; majandus ning propagandamasin. 2
· Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald.Tänu tugevale riigile ja ühele otsustajale toimetati riigi tasandil kiiresti kõikidel elualadel ja ka majanduses.Ka riiklik vägivallaaparaat ja propagandamasin suutis liigutada suurt osa kodanikest. Liberalismi tagajärjeks oli jällegi 30 aastate majanduskriis ja samuti sõda.Majanduses tekkis kaos,riik ei suutnud oma kodanikke vastava tegevusplaani puudusel kaitsta. Liberaalid ei suutnud otsusekindlatele fasistidest kõrilõikajatele vastuseista,poliitilised järeleandmised viisid ummikusse. Kiire relvastumine oli kasulik eelkõige liberaalidest majandusmeestele,näiteks USA majandus paranes majanduskriisist lõplikultalles alles tänu sõjale.
NSVL põhjustatud valu eestalstele leevendas ja andis uut lootust laulmine : Peale ENSVL tekkimist, mil enam Eestit polnud, siis aitas eestlastel kokku hoida laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Nõukogude propagandamasin taipas nüüd, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti keeles ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist,
kollektiviseeriti, vastuhakkajad saadeti Siberisse. Eestit polnud enam olemas, nüüd oli ENSV. Aga üks asi aitas siiski eestlastel kokku hoida ja andis neile lootust. See oli laulmine. Tuhandeid aastaid oli laulmine Eestis olnud elu lahutamatu osa. Selle väikese riigi rahvalaulukogu on üks suuremaid kogu maailmas. Laulupeol kogunes lavale umb. 20-25 000 esinejat. Aga NSVL võimu ajal asjad muutusid, 1947 jätkus Laulupidude traditsioon. Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised
mjuvamalt reklaamisnumi esitamist jms. 20. sajandi esimese poole lppu jb ka poliitilise reklaami ehk propaganda ks vimsamaid ja sngemaid ajastuid. Joseph Goebbels, Hitleri tulevane propagandaminister, mistis hena esimestest raadio ja kino potentsiaali poliitilise reklaami tegemisel. Propagandasnumite esitamine neis kanalites oli ks olulisi faktoreid, mis aitas natsionaalsotsialistlikul parteil vimule tulla, millele omakorda jrgnes ligi 20 miljonit inimelu nudnud laastav sda. Nukogude Liidu propagandamasin, mille t nide siin krval listab NLiidu vgesid, oli natside omaga vrdvrne, kuid ttas aastakmneid kauem. Nii massikultuuri plahvatusliku arengu kui ka poliitilise reklaami edukuse tttu on arusaadav, et valdava osa 20. sajandist nimetasid hiskonnakriitikud reklaami inimestega manipuleerijaks ning ksitasid inimesi kui reklaami poolt uimastatud, passiivset, petta saavat massi. Tnapeva inimesed on reklaamitarbijatena rohkem kursis reklaami mjutusskeemidega
Sisukord 1. Küüditamine Mis on küüditamine? Esimeses peatükis räägin ma üleüldse küüditamisest, mis see oli ja miks see toimus, kuhu inimesed viidi ja millal saadi tagasi koju. Küüditamine oli inimeste oma riigist välja viimine võimu kindlustamiseks. Nagu ka kirjutas A. Lepp oma raamatus: ,,"Inimene on kõige kallim vara", pasundas kommunistide propagandamasin. Selle varaga käisid diktatuurivalitsus ja talle kuulekad alamad aga ümber kui odavaima looduvaraga. Üle 20 tuhande inimese kisti lahti oma kodudest ja veeti Siberisse, kus paljud neist hukkusid. Väljasaadetatavele pandi süüks, et nad olid hoolega harinud oma isade maad, hoidnud ja kaitsnud seda". Eesti inimesed viidi vastutahtmist siberisse, kust tagasi tuli vaid väike osa nendest inimestest kes sinna viidi. Okupatsioonide käigus kaotas Eesti ligi 17,5% oma sõjaeelsest rahvastikust
kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja vältel kasutanud Saksamaa ja Jaapani vastu. (Halvenes ka USA sisepoliitiline olukord. Vasakpoolsete tudengite protestid sagenesid, avalikult põletati sõjaväekutseid ja äärmuslikel juhtudel ka USA riigilippe. Sõja kriitikud väitsid, et sõjal puuduvad selged eesmärgid, et Saigoni valitsus ei ole legitiimne ning lisaks hakkasid paljud sõjaveteranid avalikel kuulamistel üles tunnistama sõjakuritegusid. NLi propagandamasin töötas täiel võimsusel, kõneldes NLi rahuarmastusest ja imperialistide võimuambitsioonidest) Vastasseis kodus, sõdurite moraali langus, koormus riigieelarvele ja üha keerukam põhjenduste leidmine sõja jätkamiseks sundis USA presidenti Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. Samas pidi seda tehtama nii, et Ameerika prestiiz võimalikult vähe kannataks.
mida oli rohkem kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja vältel kasutanud Saksamaa ja Jaapani vastu. (Halvenes ka USA sisepoliitiline olukord. Vasakpoolsete tudengite protestid sagenesid, avalikult põletati sõjaväekutseid ja äärmuslikel juhtudel ka USA riigilippe. Sõja kriitikud väitsid, et sõjal puuduvad selged eesmärgid, et Saigoni valitsus ei ole legitiimne ning lisaks hakkasid paljud sõjaveteranid avalikel kuulamistel üles tunnistama sõjakuritegusid. NLi propagandamasin töötas täiel võimsusel, kõneldes NLi rahuarmastusest ja imperialistide võimuambitsioonidest) Vastasseis kodus, sõdurite moraali langus, koormus riigieelarvele ja üha keerukam põhjenduste leidmine sõja jätkamiseks sundis USA presidenti Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. Samas pidi seda tehtama nii, et Ameerika prestiiz võimalikult vähe kannataks. Presidendi administratsioon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist
mille tulemusena ei suudetud bolsevikele efektiivselt vastu seista. Paralüüs mõjus sellele liidule ruineerivalt, andes pearivaalile võimaluse kõhklevaid inimesi enese poole üle meelitada. (Volubev 1997). Päris nii kriitiline ei olnud olukord veel juuni alguses, kui esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil kuulus mensevikele 285, esseeridele 248 ja bolsevikele kesised 105 kohta. Suuresti Saksamaalt pärit raha toel suudeti aga tööle panna ulatuslik propagandamasin ning juuli alguseks oli bolsevike erinevate häälekandjate trükiarv juba 350 000 eksemplari, lisaks 320 000 ulatuses erinevaid brosüüre ja pamflette (Pipes 1991). Lenin rõhutas korduvalt, et võitlus tuleb võita inimeste peades enne, kui reaalselt lahingusse astutakse. Olulised sündmused hargnesid 1917. aasta juulis, mil valitsuse profiiti tõstma pidanud rünnak rindel ebaõnnestus täielikult, maad võttis meeleheide ja armee demoraliseerumine saavutas oma senise madalaima punkti
kriisipoolest välja ja 1950ndate teine pool on selgelt tõusuaeg. Sellega Hrustsov ei piirdunud. ,,Lahing leiva pärast", eesmärgiks saagikuse suurendamine. Viljatootmise kasv ja selleks läks ta ekstensiivset teed, hakati kiirkorras põllumajanduslikku pinda laiendama. Nii sünnibki uudismaade projekt. See algas 1954. aastal, kui hakati üles harima Põhja-Kasastani maid. Tegemist oli üleriikliku kampaaniaga, mida eriti ette ei valmistanud aga propagandamasin rakendati kohe aktsiooni toeks. See tõi kaasa selle, et üle terve NSVL erinevad rühmad ja salgad siirduvad uut põllumaad üles harima. Seda kõige valgustasid ka tollased ajalehed ja ajakirjad. Selle tulemusel võeti kasutusele suur hulk uusi maid. Sinna paigutati väga palju riigi vahendeid. On välja arvutatud, et aastatel 1954-1961 läks kõikidest kapitaalmahutustest uudismaa peale 20%. Tulemus oli suhteliselt nukker.
avaldada Soome ajakirjanduses. Ainus valitsusepoolne reaktsioon oli Pätsi pahandamine nende tegelaste üle, kes kannavad Eesti asjad välispressi ette. Opositsioonil ei jäänud muud üle kui valimisi boikiteerida. Rahvuskogu valimised uut moodi korraldatud kogu Eesti jagatai 80 ühemandaaadililseks valimisringkonnaks. Igast ringkonnast osutus valituks see, kes rohkem hääli sai. Opositsioon ei teinud suurt midagi ära. 80st 50s esitatigi ainult1 kandidaat. Dets-s 1936 käviitus propagandamasin, käivitusid rahvakoosolekud jm. Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas (v.a 1 opositsiooniline mees Spordilehe toimetaja Oskar Lõvi, kelle populaarsus baseerus Berliini olümpiamängudel). II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. 40st liikmest võib o hulka liigitada 4. Kummalisel moel ka Pätsi enda kutsutud ja määratud meest (Ants Piip, Harald Tammer). Lisaks ka kaks kutsekodade tegelast (Oskar Koplus, Johan Post). Rahvuskogu astus kokku 18.02
annaabi.ee 
