usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst (propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsants arhitektuuris Kasutati laialdaselt põletatud telliseid, mis laoti vaheldumisi loodusliku kiviga. Võlvid ja
sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi kunstis rõhutatud dekoratiivsus, värv ja joon avasid tee ka idamaiste vormide paremiku sissetungile. Bütsantsi profaanehituste sisekujundus ei ole säilinud, kirjalikud allikad viitavad sisekujunduse külluslikkusele, mille rõhutamiseks kasutati rikkalikult tekstiili, mis oli idamaade mõjutustega (propaatkangas – metallniidist mustritega). Värvid. Bütsantsi interjööris kasutatud värvipalett oli rikkalik ja toretsev, domineerivad kuldne, purpurpunane, tumelilla, malahhiitroheline ja must. Värvide kasutamine ei teeninud naturalistlikke eesmärke, dekoratiivsed pinnad saavutati selge, tugeva ja ereda värvigammaga. Kuld oli alati võimu ja väärikuse sümbol. Värv sai oluliseks ka mosaiikide ja freskode loetavusel – kõigel oli oma spetsiifiline värvigamma. Ornament.
annaabi.ee 
