Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis,
Wheezes ja andes neile Dudley. Early järgmisel hommikul, Weasleys, Harry ja Hermione peata et Lendluudpall World Cup. Nad reisida Portkey, protsess, mis hõlmab kasutades tükk prügikasti nagu proovikiviks koolutamine kogu ruumi. Nad kasutavad sama Portkey nagu Cedric Diggory teine Sigatüüka õpilane ja tema isa. Koos nad viibivad Maailma Karika laager. Saabumisel, Weasleys, Harry ja Hermione peata et pigi oma telk. Varsti Ludo proovireisija saabub, juubeldav kell pidulikud, ning teeb kihlvedu koos kaksikute tulemuste kohta Cup. Varsti, härra Crouch saabub, viskamine Percy suurde aupaklik askeldama. Enne kui nad lahkuvad, nad vihjavad salapärane sündmust, mis juhtuda Hogarts. Harry, Ron ja Hermione osta suveniire ja vägede üles Box, kus nad kohtuvad Winky, maja-elf kes on säästmise koha tema master. Mäng algab pärast näitama alates vastavast maskotid. Lõpuks, Iirimaa võitu, kuid Viktor Krum, Bulgaaria
See võib küündida väiksest hädavalest kellegi elu drastilise ümberkorralduseni, mis võib juhtida ka kannatanu edasist elu. Petmise tagajärjel kaotab üldiselt inimene täieliku usalduse teise poole suhtes, kuid on ka näputäis selliseid inimesi, kes suudaksid andestada. Oleneb vale suurusest ja tähtsusest. Petmine võib muuta inimese elu väga palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt, muutes ta käitumist ja väljavaateid. Arthur Miller'i näidendis "Proovireisija surm" oli põhiteemaks sõjajärgse kapitalismivormi probleemid ühendatud perekonnatragöödiaga. Willy Loman'i valed oli need, mis kahjustasid tema perekonna usaldust tema vastu ning viis ebaõnnestunud suheteni valetaja ja tema perekonna vahel. Ta poeg Biff lakkas oma isa usaldamast ning ei tahtnud temast enam midagi kuulda. Sellest saab järeldada, et valed võivad tekitada piire valetaja ja tema kaaslase vahele, mis paneb kaaslast enam teist mitte usaldama. Lisaks
Franz Kafka 1883-1924. Praha, juudi kaupmehe poeg. Õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat. 3 romaani, jutustused, esseed. Jutustus ,,Metamorfoos" ( autor jutustab tõsimeeli, kuidas ametile ja ärile andunud proovireisija, oma pere peamine tugi, noormees Gregor Samsa ühel hommikul kodus üles ärgates avastab, et ta on muutnud suureks putukaks. Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ja et kokkuvõttes jääb inimene ikka üksinda.Võõrandumise alged
Kuula katkendeid Fr. Kafka romaanist " Metamorfoos". Hiljem loe teos tervikuna läbi ja lahenda ülesanded, vastus lae üles määratud ajal. 1. Noormees nimega Gregor Samsa on oma isa, õe ja ema ülalpidaja. Ta näeb hommikust õhtusse vaeva, et perekonda masendavast ärikrahhist võimalikult ruttu välja tuua, pidades rasket proovireisija ametit. Mis juhtub ühel hommikul? 2. Mis juhtub, kui Gregor enam tööle minna ei suuda? 3. Kuidas suhtub Gregorisse tema perekond, ärijuht ning tema (Gregor Samsa) ise? 4. Kujutle end üheks selle teose tegelaseks ühte selle teose olukorda. Analüüsi, kas sa mõistad seda tegelast selles olukorras (ehk oleksid ise samamoodi käitunud) või hoopiski mõistad ta hukka (ehk oleksid teisiti käitunud). Ära unusta oma seisukohta põhjendamast. 5
,,Metamorfoos" Detsember 2009 Franz Kafka I Gregor Samsa oli proovireisija (müügimees), kes oli sõjaväes leitnant olnud. Ühel hommikul ärgates avastas Gregor, et ta on putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete
aasta lõpus kuus Tartu ja Tallinna üliõpilast osalema programmis, mis sisaldas lühiajalist õppimist USAs ning seejärel töötamist EBSis õppejõuna ning üks neist üliõpilastest oli Peep Vain. Ameerikasse minnes oli tal valida, kas suvetöö proovireisijana või minna suvesemestriks Ameerika läänekaldale Pacific Lutherani ülikooli. Tema valis neist esimese variandi. Peep asus tööle Southwestern Company´sse ja temast sai majast majja käiv proovireisija, kes müüs lastega peredele entsüklopeedia-sarnaseid õpperaamatuid. Esimese müügipäeva hommikul tundis ta hirmu, aga sai sellest üle, kuid sellegi poolest ei õnnestunud müümine alguses. Vahepeal oli ka hetki, kus ta tahtis loobuda, aga talle andis jõudu mõte, et loobumine pole võimalik ning müük hakkas edenema. Edu aitas saavutada ka müügitreener Dave Triepkese abi, tänu kellele ta mõistis, et raamatute müügi suurendamiseks peab ta kuue leheküljelise müügijutu
Ameerika sotsiaalpsühholoogiline draama Algesindajaks Eugene O’Neill (1888 – 1953) „Keiser Jones“ (1920) „Elektra saatus on lein“ (triloogia, 1931) „Pikk päevatee kaob öösse“ (1956) Teisi esindajaid: Lillian Hellman (1905 – 1984), „Väikesed rebased“ (1939) Tennessee Williams (1911 – 1983) – „Klaasist loomaaed“, „Iguaani öö“, „Kass kuumal plekk-katusel“, „Tramm nimega „Iha““ Arthur Miller (1915 – 2005) – „Proovireisija surm“ (1949), „Salemi nõiad“, „Hind“ (1968) Edward Albee (sündinud 1928) – „Loomaaialugu“ (1958), „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes sai mõjutusi bali (indoneesia) teatrist. Iseloomulik taotlus ohjeldamatu ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli
2. Teoses toimunud sündmustiku aeg. Realism. 3. Koht. Pole kindel, mis riigis tegevus toimus. Terve raamatu vältel toimub tegevus Samsade majas/ korteris ja enamiku ajast Gregori toas. 4. Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid. Sellel ajal, kui ta raamatu välja andis, toimus esimene maailmasõda. 5. Peategelase iseloomustus, areng teose vältel. Gregor Samsa oli raamatu algul proovireisija, kes teenis elatist oma pere jaoks. Ta tundus töökas, kuid mitte väga edukas, sest hiljem ütleb tema ülemus talle, et ta ei ole olnud hiljuti rahul tema tööga. Ta oli hooliv, sest ta muretses perekonna rahalise seisu pärast peale seda kui ta putukaks muutus ning teose lõpus ta ei söönud enam, sest ta ei tahtnud olla oma perekonnale koormaks vaid tahtsi olla nende meelemööda. Ta oli üksildane ega saanud palju armastust oma
teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20. sajandi keskpaiga ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (neli). Eugene O'Neill („Elektra saatus on lein”, „Pikk päevatee kaob öösse”), Tennessee Williams („Klaasist loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi?”), Arthur Miller („Proovireisija surm”), Lillian Hellmann 6. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks romaanikirjanik ja vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines? Imažism, omaette vooluna vaadeldakse tavaliselt aastate 1912–1917 piirides (ent imažismi mõju USA ja
ei mõistnud ega arvestanud poja huvisid ja eesmärke, mõjutas kirjanikku väga oluliselt: tema looming on tervenisti justkui isa eest põgenemise katse.Jäi 1922. a. tuberkuloosipensionile. Oma näidendites tegelase K all mõtles ta iseennast.Oli kolm korda kihlatud, aga lõpuks jäi ikka vallaliseks. Oma testamendis tahtis, et ta sõber põletaks kõik ta tööd, aga too eiras seda. Tema tuntumate jutustuste hulka kuulub ,,Metamorfoos"(1916). Selle peategelane on proovireisija Gregor Samsa ärkab ühel hommikul putukana. Tema teosed on veel ,,Jahimees Gracchus" ja ,,Seaduse ees". Kafka esimene romaan ,,Ameerika" (1927) loob Uuest Maailmast võõrandumise võrdkuju. Romaan ,,Protsess" (1925) on läbinisti rusuv. Väikeametnik Josef K. Vahistatakse 30.sünnipäeval.Erich Maria Remarque(1898-1970)-Sündis Osnabürckis Alam-Saksimaal raamatuköitja pojana.Läks 1916.a. otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi,
· Noorsooteatri peanäitejuht 1974-1986 · Ugala peanäitejuht 1989-1991 ja lavastaja · Ühiskondlik-poliitilise suuna esindaja Eesti teatris · Lavakunstikateedri juhataja 1986-1995 · Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppejõud ja lavakunstide osakonna juhataja Lavastused: · Unt ,,Good-bye, baby" 1975 · Unt ,,Peaproov" 1977 · Shakespeare ,,Hamlet" 1986 · Põldma ,,Teekond punktist A punkti B" 1987 · Gorki ,,Põhjas" 1994 · Miller ,,Proovireisija surm" 1996 jt Mati Unt (1944-2005) · Töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid · 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja · 1981-92 Noorsooteatri lavastaja Ta oli küllaltki produktiivne, lõi palju lavastusi. Ta oli kirjanik, sageli kirjutas tekste endale käepärasemaks. · Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 1980 · Tammsaare ,,Taevane ja maine armastus" 1995
osalahendus ekstsentrilise Izoldana; Enn Vetemaa väikekodanlikku mentaliteeti lahkavas lavaloos „Õhtusöök viiele” (1972) tegi aga oma veenva näitlejadebüüdi Kersti Kreismann. 1970ndad oli väga viljakas aeg Mikk Mikiveri lavastajateel; kümnendi keskel suundus ta Noorsooteatri peanäitejuhi kohalt (1970–1974) Draamateatrisse, kus temast sai mõni aeg hiljem samuti peanäitejuht (1976– 1985). Arthur Milleri „Proovireisija 36 surm” (1970 Noorsooteatris) tähistas Heino Mandri loomingulist uussündi peategelase Willy Lomani rollis. Mikiveri teine, lavakooli VI lennuga sündinud „Libahunt” (1974), milles Tiinat mängisid vaheldumisi kolm tudengit, aktualiseeris küsimuse oma rollile resp. valikutele lõpuni truuks jäämisest; ka Tammaru Margusele ühes episoodis omistatud Hamleti „Olla või mitte olla?”-monoloog mõjus viitena üldinimlikele valikudilemmadele
annaabi.ee 
