sak trajektoori mööda liikudes 4 osaproovi. Keskmine proov koosneb vähemalt 12 osaproovist; osaproovide võtmise kohad tähistatakse mullakaardil. Proovid saadetakse laborisse võimalikult kiiresti pärast nende võtmist ja esmast töötlemist. Kui niisket proovi ei ole võimalik kohe laboratooriumisse saata, pannakse topsid proovidega seisma õhurikkasse ja võimalikult kuiva kohta. Proovidele lisatakse saate- või tellimislehed, millele kirjutatakse proovinumbrid, tellija nimi, aadress, telefoninumber, analüüsi- ja nõustamise soovid. Kui ilmastik lubab, võib proove võtta aastaringselt, kuid muld ei tohi olla määrduvalt märg. Proove võib võtta ka kevadel enne otsuste tegemist võimaliku väetamise kohta. Proove on soovitatav võtta iga 5 aasta järel. Proove ei võeta: värskelt lubjatud või väetatud pinnasest, minimaalne vaheaeg peab olema 1...1,5 kuud; tugeva vihma ajal (ooteaeg 3.
Tallorahwa Ku[u]lutaja 1824-26. NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt. MRNL väljaandmise kava tekkis Masingul juba 1817 a. 1818 esitas ta Riias asuvale Liivimaa kindralkubernerile Pauluccile avalduse väljaandmisloa saamiseks, kuid ei saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada leheluba keisrilt eneselt. Nüüd ei saanud kindralkuberner enam takistada. Proovinumbrid valmisid 1819 a, kuid tsensuur andis ilmumisloa alles 1820 a lõpul. Nii sai esimene number ilmuda alles 5. jaanuaril 1821. Tsensuuri poolt oli lehe programmi oluliselt piiratud keelati kirjutada poliitikast, talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB