– etteaimatav vorm – kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed – traditsiooniline eesmärk • harilikult jutustatud esimeses isikus • kui jutt edukas, seda korratakse • olnud alati populaarne 38. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad? • Muinasjutud • Muistendid • Müüdid – Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“) o – tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed o – Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse o – Kr. J. Peterson o – Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte o – „Kalevipoeg“ Erinevused: Aeg: Müüt- kauge minevik, Muinasjutt – ebamäärane, Muistend – lähiminevik
subjektiivse stilisatsiooni jäljed, traditsiooniline eesmärk. 33. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. (Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest.) MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht: tänapäevamaailm, toimumisaeg: lähiminevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUINASJUTT. Peategelane: inimene/mitte-inimene, hoiak: profaanne, toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli: mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud,
annaabi.ee 
