Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes olid juba 19. sajandi esimesel poolel alustanud rahvusliku tegevusega. Faehlmann hakkas rahvusloomingu alusel koostama eesti rahvuseepost "Kalevipoeg", kuid tema varajane surm ähvardas tööseisata. Siiski jätkas tegevusega Kreutzwald ning tema pingutuste tagajärjel "Kalevipoeg" ka trükis 1857-61 ilmus. Luule alal kerkisid esile Lydia Koidula, 8 Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Proosakirjanikest tuleks esile tõsta Juhan Kunderit ja Eduard Bornhöhed. Viimane kirjutas juba tema eluajal äärmiselt laia populaarsuse võitnud "Tasuja". Kunsti alal on üheks teerajajaks Johann Köler, keda peetakse realistliku maalikunsti rajajaks. Tema oli ka eestlaste palvekirjade edastajaks tsaarile. Kujuritest on tollest ajast tähtsamateks August Weizenberg ja Amandus Adamson. Sajandivahetuseks on inimeste arv, kes aitasid kaasa eesti rahvuslusele ja keda
Abulgasjani romaan ,,Sõpruse bastionid"9 (1945-1967). Proosa. Märkimisväärsetest külaainelistest teostest võime nimetada Iljas Efendijevi (1914), A. Velijevi (1916) romaane noortest külaelu ümberkorraldajatest10; [Efendijev: ,,Pajuarõkk" (1959), ,,Sillaehitajad" (1961), ,,Kolm sõpra mägede taga" (1965); Velijev: Gülsen11 (1949), ,,Meie Tsitseklis" (1951), ,,Südamesõbrad" (1956). Viimaste aastakümnete edukamatest proosakirjanikest võib nimetada Anar Rzajevit (1938), Maksud Ibrahimbekovit (1935), kelle loomingut käsitletakse allpool. Luule. Luuletajaist oli pärastsõja aja tuntuim Ragim Rza, kes kirjutas pärast sõda poeemi ,,Leningradi all". Selle kangelased on kaks lendurit, aser ja venelane. Teos sai 1949 NSVL Riikliku Preemia". 1950 järgnes poeem ,,Lenin". 50. algul viljeleb luuletaja filosoofilist, intellektuaalset lüürikat. Asuugipoeesiat on meisterlikult viljelenud Osman Sarõvellit (1905-82; kogumikud
annaabi.ee 
