Järelromantism (1880ndate II pool): kuna ükski suur ühiskondlik liikumine ei hääbu päevapealt, järgnes ka RL tasane järellainetus, kus osad kirjanikud püüdsid veel rahvuslikke ideid toetada. Järelromantismi-aegne suurim sündmus oli sinimustvalge lipu õnnistamine EÜSi poolt Otepääl 4. juunil 1884. Kunstiliselt ei saavutanud järelromantismi-aegne looming eriti kõrget taset. Nimetamisväärne on Jaan Bergmann, kes tõi eesti luulesse ajaloolise ballaadi (nt "Ustav Ülo"). Proosakirjanduses tõusis esile Eduard Bornhöhe eelkõige oma ajalooliste romantiliste jutustustega "Tasuja", "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. RAHVUSLIKU LIIKUMISE KULTUURILINE TÄHTSUS Eesti Rahvushümn Muusika Frederich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen
kinnipidamine, kõnekeele kasutamine, matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine ning pidev taotluslik vastuolu oma publikuga. Futurismi kõige silmapaistvam esindaja on V. Majakovski. 39. Kus, millal ja millega seoses tekkis ekspressionism? Ekspressionism tekkis 20. sajandi alguses, Saksamaal, seoses maailmasõdadega ja nende õudustega. 40. Kes kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid proosakirjanduses? Proosakirjanduses kasutab esimesena teadlikult modernistlikke võtteid K. Hamsun. 41. Millal tekkis ,,Noor-Eesti" ja kes sinna kuulusid? ,,Noor-Eesti" tekkis 1905. aastal. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. 42. Millise juhtlause sõnastas kirjandusrühmitusele ,,Noor-Eesti" G. Suits? G. Suits sõnastas ,,Noor-Eestile" juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka
seda, mida tõotavad romaanikirjanikud. Emma usub õnne, kirge ja joovastust, usub neid sõnu, mis talle raamatuis nii kaunid tundsid. Kuid see põginemine iseendast, oma üksindusest,ruumis ja ajas, tõelisuse vältimise vajadus ongi kõige puhtam romatism, seesama tõbi, millest Flaubert ise vaevu oli paranenud. Õnnetut Emmat õudse reaalsusega rutjudes puhastab ta omaenda kirgi. Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite ehk sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte “kunst kunsti pärast” – kunsti eesmärgiks pole maailma
saareromaani "Karge meri", aga ka romaane "Isade maa" ja "Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene
Järelromantism (1880ndate II pool): kuna ükski suur ühiskondlik liikumine ei hääbu päevapealt, järgnes ka RL tasane järellainetus, kus osad kirjanikud püüdsid veel rahvuslikke ideid toetada. Järelromantismi-aegne suurim sündmus oli sinimustvalge lipu õnnistamine EÜSi poolt Otepääl 4. juunil 1884. Kunstiliselt ei saavutanud järelromantismi-aegne looming eriti kõrget taset. Nimetamisväärne on Jaan Bergmann, kes tõi eesti luulesse ajaloolise ballaadi (nt "Ustav Ülo"). Proosakirjanduses tõusis esile Eduard Bornhöhe eelkõige oma ajalooliste romantiliste jutustustega "Tasuja", "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas ja suri 31. detsembril 1906 / 13. jaanuaril 1907 Peterburis
saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), dooria murre, joonia murre (Homerose eepostes; didaktilises eeposes; Herodotose ,,Historia") ning atika murre (proosakirjanduses) 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjandust? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B. Lisaks on Kreeta-Mükeene ajajärgust pärit kangelaseeposte motiivid ning see ajajärk etendas määravat osa Kreeka mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate kreeka müütide tegevuspaigad on kohad, mis esinevad mükeene kultuuri keskustena. See ajajärk on olnud kreeka heroiliste
" (1992) -õpetussõnad tulevad kassilt, kes on kõnelema hakanud. Kassid on Mati Undi jaoks tähtsad olnud nii kirjanduses kui ka eraelus. Unt muudab oma kirjutamisviisi. Iga järgmine teos on eelmise teose eitus. Teeb uue, mis nagu tühistaks eelmise. ,,Võlg" (1964) omaaja noorsookirjanduse tunnusmärgid samuti olemas. Noorte probleemid, spetsiifiline vaatenurk. Uunduslik Mati Unt algab selle teosega. Tugev märk, et senine suluseis proosakirjanduses on läbi saanud ja midagi uut on algamas. Armastuskolmnurga lugu, mida Unt hakkabki edaspidi läbi kirjutama. Lisateemad, mille juures on poliitiline kihistus: komsomoli organisatsiooni tähendus, nõukogulik jutt (tekitab ka vastukaja ja poleemikat). Armastusloo esitus mõjub revolutsiooniliselt (paljalt ujumine jne, märgid, mida 1950ndate stalinismi järgne kirjandus ei tundnud, mõjus sellel taustal uutmoodi ja radikaalselt).
Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere. Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süzeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentiuse komöödia ,,Andria" oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529 aastal Tallinna raekojas). 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero, Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia
läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased aredad tüübid: Nende hulgas hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes. Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori TERENTIUS. Parem haridus. Säilinud 6 komöödiat, sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele, süzeed ja dialoog universaalsemad 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris.
suunitlust. Kirjutas 6 komöödiat, kõik säilinud. Jämekoomik puudub, kirjutab humoorikaid olmedraamasid. Kirjutas laiemale publikule. Keskajal loodi tema ainetel näidendeid pühakute elust. Tema ainetel kirjutas Saksamaal elanud nunn Hrotsvith (Hrotswitha). Terentius on oluline Eestis, kuna tema komöödia "Androslanna" on esimene näidend, mida teadaolevalt Eestis on mängitud (1529). 60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. 240- 80 eKr on proosa kõrgaeg. Vabariik asendus monarhiaga. Ägedad võitlused ja mõttevahetused teemadel kumb on õigem. 80 eKr- 14 pKr luule kõrgaeg. Proosa ajastu Caesar ja Cicero. Klassikalise aja ladina keele hääldust kasutatakse praegugi õppides. kuigi see oli väga lühikest ajajärku. Rangelt proosas süntaksireeglid. Püüti välistada erandeid, et poleks kõrvalekalduvusi normist. Eeskujuks Cicero poliitik, kirjanik, rooma kuulsaim kõnemees. Lisas väga
"Nipernaadi". Kolmas suurkuju oli Karl Ristikivi, kes kirjutas vaid kuus eestikeelset romaani ja neistki osa paguluses. Tallinna triloogia: "Tuli ja raud", "Rohtaed" ja "Õige mehe koda". Teine romaanisari - "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Viimane romaan oli "Hingede öö". Iseseisvusaja populaarseim näitekirjanik oli Hugo Raudsepp ("Vedelvorst", "Põrunud aju õnnistus", "Roosad prillid". Proosakirjanduses oli eriti populaarne August Mälk rannaromaanidega "Õitsev meri", "Taeva palge all" ja "Hea sadam". Novellisti ja kriitikuna oli tuntuks saanud Friedebert Tuglas, kes kirjutas mälestusainelise teose "Väike Illimar". Oskar Luts kirjutas lisaks klassikaks kujunenud "Kevadele" rea kaalukaid lugusid. Albert Kivikase tippsaavutuseks oli teos "Nimed marmortahvlil". Eestis oli uuenduslik kuueaastane üldharidus. Kuueklassilise algkooli lõpetanud Eesti Vabariigi kodanik oli õige haritud inimene
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust.
annaabi.ee 
