Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004) Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt) Proosauuenduste algus Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal: Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma
Realismi uut tõusu ennustav teos oli A. H. Tammsaare peene hingeelukujutusega romaan "Kõrboja peremees" (1922). Kümnendi keskpaigas viisidki M. Metsanurga "Valge pilv" (1925) ja A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I(1926) realismi juhtpositsioonile. · Realismi esiletõusuga kujunes romaan proosa juhtivaks zanriks. 1920-ndate aastate lõpul hargnes romaani-zanr mitmesse harru ning kujunesid välja romaani eri liigid, nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. · 1926
Realismi uut tõusu ennustav teos oli A. H. Tammsaare peene hingeelukujutusega romaan "Kõrboja peremees" (1922). Kümnendi keskpaigas viisidki M. Metsanurga "Valge pilv" (1925) ja A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I(1926) realismi juhtpositsioonile. · Realismi esiletõusuga kujunes romaan proosa juhtivaks zanriks. 1920-ndate aastate lõpul hargnes romaani-zanr mitmesse harru ning kujunesid välja romaani eri liigid, nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5- köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr.
annaabi.ee 
