''Ajaloo keerises'' on Andrus Kivirähki novell, mis on ülesehituselt klassikaline proosatekst. Sissejuhatav osa, kus jutustaja looga algust teeb, annab aimu sellest, mis lugejat ees ootab. Edasi areneb lugu vestluseks, kus tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu lõpplahendus.
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates
Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub
Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega luuakse opositsioon „luule-proosa“ Perminil proosa on vähemalt kaks selget eristuvat tähendust 1) Proosa kui tavaline, argine , mittekunstiline küne; 2) Proosa kui sõnakunsti (ilukirjanduse) liik. Seega tuleks täpsuse huvides eristada kunstilist ja mittekunstilist proosat, sest
! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet. Sisemonoloogi kujutatakse tavaliselt teadvuse vooluna-> tunnete ja mõtete üleskirjutused. ! TEMA-JUTUSTUS- kolmandas isikus röögitud lugu. Võib edastada vaid ühe
Anakrooniaid ehk tekstis esinevaid ette- ja tagasivaateid võiks oma päritolu järgi jagada kolme rühma: Prolepsis – tekstis esinev ettevaade Analepsis – tekstis esinev tagasivaade Jutustajatüübid heterodiegeetiline - väljaspool lugu, hierarhia tipus seisev, sageli kuid mitte alati omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. homodiegeetiline – teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist, on soodsal positsioonil sündmuste esitamiseks, ta võib olla erapoolik ja ka ebausaldusväärne. 4 autodiegeetiline - peategelane kui jutustaja. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam
Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev. Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Vaatepunkt - paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Aeg Jutustaja hääl, mis edastab teose sündmustikku Tegelased - teose kõige olulisem komponent Viivad sündmustikku edasi Nende kaudu avaneb teose ideestik Nendele on suunatud lugeja huvi Jagunevad: peategelased kõrvaltegelased episoodilised tegelased Teose kompositsioon ... on kirjandusteose ülesehitus Ühendab teose allosad tervikuks Proosateos koosneb kahest tahust: loost ja tekstist
Fakt ning fiktsioon ei eksisteeri alati koos, samuti ei pruugi olla väljamõeldislik tõde alati ajalooline. Ajaloolased räägivad sellest, mis on; kirjanikud/luuletajad sageli sellest, mis võiks olla. Fiktsiooniline tekst ei saa toimida loogilise eeldusena, ei oma otsest praktilist väärtust. Selline tekst on konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei pruugi alati olla kujundlik. Kuid näiteks 17. ja 18.sajandi romaane esitati sageli kui tõestisündinud lugusid (nt Robinson Crusoe). Ajakirjanduse tõeväärtus on ajalooliselt tugevalt varieeruv. Sageli peetakse määravalt kujutlusvõime abil loodud teoseid nendeks õigeteks ilukirjanduslikeks teosteks, nt omaelulookirjutuslikke teosed peetakse tihti kui mittekirjanduseks (käsitlevad küll autori tegelikku elu, kuid autor pole teost luues kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib
kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel
... [romaani] vormi ja sisu (või teemade, stiili ja narratiivse ülesehituse) eraldamine on kunstlik ... kuna lugu, mida romaan vahendab ei ole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Mario Vargas Llosa, Letters to a Young Novelist, tõlk. Natasha Wimmer, New York, 2002,23, 25–26. Anakrooniad (analepsis-tagasivaade ja prolepsis e.ettevaade). (anakronism- eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega) Jutustajatüübid homodiegeetiline- jutustaja kui üks loo osalistest ja autodiegeetiline- peategelane on jutustaja. Heterodiegeetiline – väljaspool lugu, (hierarhia tipus) seisev, sageli (kuid mitte alati) kõiketeadev , omab juurdepääsu kõigile sündmustele ja tegevuskohtadele, omab loost enam infot kui tegelased, enamasti lugejale usaldusväärne. Alatüüp nn. kõiketeadev jutustaja, taotleb usaldusväärsust ja autoriteeti, suunab lugeja hinnanguid tegelastele ja loole. Esineb sageli realistlikus romaanis. NB
...... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul".............
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S
1866 avaldab Faehlmanni jutukesi Pärnu Postimees (läks 20a, kuni lõpuks jutukesed eesti lugejani jõuavad). 1867 ilmub Cr. R. Jakobsoni kooliõpik, mis on märgilise tähtsusega teos 19.saj eesti kirjanduskultuuris – seal Jakobson trükib osa Faehlmanni jutte ümber. Alates ärkamisajast on jutukesed kuulunud rahvuskirjanduse kaanonisse, neil on alati olnud pedagoogiline kaanon. Nendega taheti õpetada rahvuslikku eneseteadvust. Ka Jakobsoni õpikus esitleti Faehlmanni lugusid kui tõest rahvuslikku pärimust. Muistendite vastu tunti huvi ka väljaspool Eestit: 19.saj lõpus avaldati Saksamaal, tõlgiti rootsi ja soome keelde. Muistendid läksid välismaale kui autentsed lood eesti kultuurist. Muistendid kuulusid romantismi esteetikasse: omastav hoiak, rahvaluule töötlus, müstifikatsioonid (kuulsaim James MacPhersoni „Ossiani laulud“). Faehlmanni muistendite keskmes on Vanaisa, kes on taevas ja kelle kohast paistab särav päike.
„Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk -Alustas ajakirjanikuna ning temast sai „päris“ kirjanik. 90ndatel tema kohta palju kahtlusi ja kriitikat. Tema tulemusena hakkab hajuma piir huumori- ja päriskirjanduse vahel. (Kurt Vonnegut ’ist midagi...) Andrus Kivirähk alustab oma raamatutes lähiminevikust ning liigub seejärel mineviku poole st vastupidine tavalisele käsitlusele. Juhib tähelepanu sellele, kelle tõde räägitakse, kelle interpretatsioonid on käsitlusel, vaadeldakse ajaloolisi kujuseid, kõike läbi huumori
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
noor ameerika lõunaosariiklane, kes pürib kirjanikuks; teosest on tehtud edukas film). Autobiograafiline jutustus „Nähtav pimedus“ (1990) depressiooni õudustest. Loengute lühikonspektid. 7. loeng - Italo Calvino jt itaalia kirjanikke 7. loeng Italo Calvino 1923 – 1985 Sündis Kuubas. Novellist, romaanikirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik. Leidlik jutuvestja, kelle meeleolukaid lugusid täidab alltekstina moraalne ja filosoofiline tähendus. Tugevasti mõjutatud valmižanrist, selle mänglevast fantaasiast ja moraalsest sisust. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor
jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud jutukirjanikud on venelased Ivan Turgenev (18181883), Anton Tsehhov (18601904); ameeriklased Mark Twain (18351910), Jack London (1876 1916); eestlased Eduard Vilde (18651933), Mati Unt (1944). jutustav novell vt novell. jämekoomika veiderdamine. Jämekoomikat kasutatakse sageli jantides.
Läks tervist parandama Koitjärvele. Tervis parandes, aga arstid soovitasid kliimavahetust. Sõidab Kaukaasiasse Sotsi, külastab Eesti külasid. Tervis tõesti paraneb- see jääb ka ainsaks välisreisiks. Seab elu Koitjärvel sisse, aga selgub, et tal on maovähk. Läheb Tartusse operatsioonile (TN elamiseks 1:50). Läheb õnneks ja paraneb. Tegeleb ning teenib raha tõlkimise ning esseedega. Kohtub naise Käthega, kelle vastu sümpaatia. Naine ütles, et ei taha külla minna, kuna pole kombeks. Naine lasi ajalehte panna kuulutuse, et paar on abielus. Siis läks alles Koitjärvele. Kolivad Tallinnasse, Tammsaare hakkas paremini kirjutama. 1921 „Juudit“, 1922 „Kõrboja peremees“, 1926 „Tõde ja õigus 1. osa“, 1933 „Tõde ja õigus 5. osa“. Tõde ja õigus 1. ei leidnud algul tunnustust. Romaanid „Elu ja armastus“, „Ma armastan sakslast“, näidend „Kuningal on külm“, viimane romaan „Põrgupõhja uus vanapagan“
Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 'kümnendasse taevasse', kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale: kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Marie Under sündis 1883. aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonda. Hiljem hakkas isa erinevaid ameteid pidama. Perekonnas oli palju lapsi ning majanduslik olukord polnud kiita. Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega,
Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile. Oluliseks saab kuidas, mitte mida kirjutatakse
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
nt luuletus "Tädi ja karu" 3. hilisem luule - reguleerimine tuleb välja. 60ndate algul ilmub klassikalist loodusluulet ja tugevat traditsiooni, ühtäkki luule läheb lühemaks, vabavärsiliseks. Luule pikkus võib olla ka 1-2 rida. Killulisus huvitav, sest lüroeepiline alge ei kao ära. See on ilmne vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt liialdatud. Tema enda loomingu taustal on see avangardne. Paradoks: kui selliseid paduavangardiste silmas pidada, siis Suuman on vanemas eas väga kriitiline nende suhtes. Osaleb avangardis, mingis mõttes keeldub sellest avandardisti positsioonist. See on aga Andres Ehinil. Esimene kodumaine sürrealist. Paguluses esimene Laaban
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10. Ülo Tuulik- ,,Sõja jalus" Sõrulaste küüditamisest Saksamaal. Esietendus Kuressaares. On kirjutanud ja reisikirju ,,Vihm Gibraltaris" 11. Albert Uustulnd- sündis Pihtla vallas. Meie kooli vilistlane. peateos ,,Tuulte Tallermaa" see räägib elust vahase saarel. Romaan ,,Merimehed ja jumalad" Tuntud ka kui muusik. Laevakaptenist poeg Lembit Uustulnd on ka tuntud kirjanik. 12
Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
metsa. Seal saab ta haavata, Aliide ravib teda. Viimaks seob ta käest-jalust kinni ning viskab konkusse, lõpuks suleb ka konku õhuavad. 1986.aastal leidis aset Tsernobõli tuumakatastroof, Aliide ja Martini tütar Talvi helistas Soomet ja teavitas oma vanemaid sellest. Martin seda ei uskunud, peatselt mees aga ootamatult suri. Zara juhtumised 1991.-1992. aastal Vladivastokis, Berliinis ja Viimaks Tallinnas Zara elas Vladivastokis koos ema ja vanaemaga. Tema juurde tuli külla kunagine sõbranna Oksana, kes rääkis Zarale heast elust läänes ning soovitas Saksamaale tööle tulla. Zara võttis nõuks nõnda teha, kuigi teadis, et ta emale Lindale see meeltmööda ei olnud. Zara pidi töötama Berliinis 2 prostituudina. Tema n-ö peremeesteks olid venelased Pasa ja Lavrenti, kes tüdrukut mitmel viisil piinasid ning väitsid, et Zara olevat neile võlgu
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
