liikme prof. Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomemäele. Samuti oli tema ideeks võtta Toomemäe haljastusprojekti aluseks Zürichi Pärnade promenaad. Ühe osa Toomemäest ostis ta isiklikult endale, et rajada sinna oma maja, kust oleks hea raamatukokku minna. Mälestussamba püstitas ülikool oma kauaaegsele professorile Toome nõlvale veel tema eluajal, 1851. aasta. Kolmeastmelisel alusel paikneval lihtsal lubjakivist obeliskil on pronksplaat tekstiga: ,,Area Morgensterniana", mis tõlkes tähendab Morgensterni ala, mis tähistab seal paiknenud Morgensterni aeda. Monument on rajatud K. Tooli poolt. Kasutatud kirjandus: Karl Aben, Eesti Kirjandusest nr. 6/1924 A. Suur, "Toomemägi". Tln. 1968 Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast, Sulev Vahtre. Tln., 1997 EE, 6. kd. Tln., 1992; Tartu ajalugu. Tln., 1980 www.tartu.ee/ajalugu
naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst)
proportsiooni tunne. Ehitati kiviplokkidest, mis pidasid koos sideaineteta metallklambrite abil. Tempel koosneb kaht liiki osadest: kandvast ja kantavatest. Kadnvad osad: 4-nurkse pikliku kujuga alus, mille ülemine osa on stülobaat, sammaste kõrgus oleneb templi kõrgusest. Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist. Selle peal püsib friis. KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid stiil üsna puine ja abitu. Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas). Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis.uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Vanimad marmorfiguurid on leitud Deelose saarel (Artemise
Seinamaalid etruskide haudades ja mosaiigid Roomas ja Pompejis on suurel hulgal kreeka maaliteoste koopiad. Eelistatuim menetlus tehnika koha pealt on enkaustiline – maalimine vahavärvidega. Levinud oli ka tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Geomeetriline stiil kuni VIII saj lõpuni. Algusest on säilinud peamiselt reljeefe, mille stiil üsna puine ja abitu Väga tugevad Idamaade mõjud Olümpiast leitud pronksplaat Puhtkreekapäraste kujutiste kõrval ka Oriendi motiivid. (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas) Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis. Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Selinuse keskmise linnusetempli metoobid Hästi säilinud kaks: