Matmiskombed tarandkalmed (kiviread või müürid, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2m ja pikkusega 2-3m. Hiljem korrapärased 3-10m ristküliku kujulised kalmed, maeti põletatult, igasse 10- 20 lahkunu jäänused. Rikkamatel puistati vara. Tegevusalad Korralikud/kindla piiriga põllud ja peenrad, põlluharimine, karjakasvatus, kasvas käsitöö areng, kaubavahetus (merevaik, karusnahad vastu sõled ja pronkslamp). Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool
Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma mündid, Kavastu rabast leitud pronkslamp ja mõned ehted. Vaadeldaval perioodil tegi taas muutusi läbi matmisviis. Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt, samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid,
Toimud kiire majanduslik areng, varanduslik ebavõrdsus. Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega. Eestis leidub soorauamaaki. Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed. 14. Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga. Oletatav eestlaste esmamainimne Tacituse poolt 98 pKr (aestid). Eestlased kauplesid roomlastega, nt. karusnahk ja merevaik. Eestist on leitud Rooma münte, ehteid, pronkslamp. 98pkr mainis Rooma ajaloolane Tacitus aeste. 15. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr. Suure rahvasterände mõju Eestile. Euroopa muutumine ebastabiilseks pärast Rooma lagunemist. Konfliktide suurenemine, vägivaldsuse kasv. Rooma lagunes 476pkr, kogu Euroopa oli ebastabiilne. Algas suur rahvaste rändamine, eestlased ei rännanud. Konfliktid baltlaste, skandinaavlaste ja slaavlastega. Matmiskombed muutusid taas, hauapanusteks relvad.
Kr. 6. Rooma rauaaeg 50-450 pKr Rooma rauaaeg ehk vanem rauaaeg langeb kokku Rooma impeeriumi suurima võimsuse ja mõjuajaga. Eestil küll ei olnud Rooma aladega otsest kontakti, kuid kultuurimõjud olid ka siin tugevad. Rooma riigist pärit esemeid on Eestist leitud vähe: mõned mündid, üks pronkslamp, vähesed ehted. Ainult klaashelmeid on Roomast Eestisse ohtramalt jõudnud. Samas on pea kõik siin kasutusel olnud ehtetüübid pärit Rooma provintsidest. Rooma esemete vähesus näitab suhete katkemist Skandinaaviaga. Sealtkaudu oleksid roomlastelt germaanlastele antud esemed muidu suure tõenäosusega ka Eestisse jõudnud. Rooma ehtetüüpide lai levik näitab ilmselt Skandinaavia asemel tihedamat
). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini "pokaalid", kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) pärit ese on Kavastu pronkslamp · Antiikarheoloogia pärliks on Pompei, kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel lihtsalt katkenud ja sellesse hetke pidama jäänud, mil toimus vulkaanipurse elanikkond sai enamjaolt evakueeritud, 26 inimest said surma. Praegu arvatakse, et seal võib veel üks võimas purse toimuda aga praegusel hetkel elab seal 700 000 inimest · Tarandkalme üks põhjalikumalt uuritud kalmevorme, kust me ka oma põhilise informatsiooni saame
sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist. Pompes varises kokku nn gladiaatorite maja 6.11.2010. Vesuuv on tegutsev vulkaan, vulkanoloogid eeldavad, et varsti hakkab ta uuesti purksama. Üldiselt ennustatakse vulkaanipurset ette nädal aega. Vesuuvi ümbruskonnast evakueeriti 1944ndal aastal 12 000 inimest. Tänapäeval elab seal ala juba 700 000 inimest, keda reaalselt nädalaga evakueerida pole eriti lihtne. Eestist leitud esemed Tartu lähedalt Kavastust on leitud rooma rauaaegne pronkslamp. On selgunud, et sedatüüpi pronkslampe pole rohkem säilinud kui ainult üks eksemplar. Selle uurimine veel käib. Kalmed Tarandkalmed 6-8m lai ja 8-10m pikk. Iseenesest tarandkalmed hakkasid levima juba eelrooma rauaajal, kuid sel ajal olid nad väikesed ja ebakorrapäraselt ehitatud. Kalmetesse on maetut 7-8 kuni paarkümmend. Põletusmatus lahkunu põletatakse tuleriidal kõigi riiete ja panustega, mis kaasa pannakse.
juures. Ida poole Läänemerd neid ei jõudnud. 79 a sattus Pompei Vesuuvi purske alla , seal on säilinud väga hästi erinevad muistised. 86 algas süstemaatiline kaevamine, mis kestab tänapäevani. Vaatamisväärsuseks on ka omaaegsed inim, kes sinna jäid. Kivistunud tuhal olid tühemikud, neid valati täis ja saadi kätte inimese või looma surmaeelse asendi. Neid on kokku kuni 2000. 2010 sügisel varises seal kokku gladiaatorite maja. Viimane Vesuuvi purse oli 1944. Pronkslamp, mis on leitud soost , on unikaalne, tegemist on Rooma territooriumil valmistatud. Neid pole leitud rohkem kui üks eksemplar Pompeist, Aafrikast ja Eestist. Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed. Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid tarandkalmed , sest nad
Seda hakati kaevama juba 1748. praegu on välja kaevatud 2/3 Pompeist. Praegu on leitud varemetest u 2000 inimfiguuri. Kokku võis seal surma saada üle 10 000 inimese, seoses selle purskega lendasid nii kivid kui ka tuhk. Tõenäoliselt purskab vulkaan varsti jälle, praegu elab seal läheduses 700 000 tuhat inimest, hea turism jne. Eestis on sellest ajast üsna vähe leitud, kõigest mõned üksikud leiud. Kavastu rabast leiti pronkslamp. Valdav osa leide on pärit kalmetest. Rooma rauaaegsed tüüpilised tarandkalmed. Tüüpiliselt on maetud sinna põletatud surnud. Kalmed ei pruugi olla ühesuurused, põlenud luude hulka puistatakse põlenud esemeid. On raske kindlaks teha inimeste arvu, kes ühes kalmes on (osa luudest on loomade omad). Ühte kalmesse on maetud tavaliselt mõniteist inimest. Miks aga tehakse uus kalme? Mille järgi võetakse? Leidub ka nt üksiktarandeid. Mida tähendab põletusmatus
teada. Siis kerkis Vesuuvist 32km kõrgune tuhapilv. Tuhka tuli maha umbes 15cm tunnis. Kogu linn mattus tuhakihi alla umbes 19 tunni jooksul. Osa hoonetes peitunud inimestest pidas vist päris kaua vastu. Viimati purskas Vesuuv 1944. Siis evakueeriti umbes 12k inimest. Arvatakse, et tõenäoliselt võib Vesuuv uuesti purskama hakata. Praegu elab Vesuuvi ümbruses 700k inimest. Viimase paarikümne aastaga on sinna ehitatud 50k uut elamut. Tartu lähedalt kavastust on leitud rooma pronkslamp. Põhiosa siiajõudnud rooma asjadest on jõudnud siia Rooma provintsidest, mis olid siin lähedal. Siin on leitud väga palju huvitavaid asju, kuid need on enamasti olnud haudadest. Rooma ajal saavad valitsevaks tarandkalmed. Nad sisaldavad väga palju haruldasi asju, ilusaid ja uhkeid. Nendest haudaadest sai kerge vaevaga ilusaid asju. Saksa uurijad arvasid, et need kalmed olid gootide (germaanihõim) omad ja väitsid, et neil on õigus nendele aladele
Seal algasid esimesed korralikud kaevamised 18. saj lõpus. Jätkuvalt tähelepanu all. Vulkaanipurske ajal jäid paljud inimesed linna, kattusid tuhaga ja kivistudes inimkeha hävis, tühimiku ümber tuhakiht kivistunud. Skluptuurid - kipsiga täidetud. Plinius vanem oli sealkandis, kui vulkaan purskas. Jälgis mitu tundi hoolikalt. 15 cm tunnis. Osad arvasid, et mis see väike tuhk ikka teeb ja varjus hoonetesse, kuid 19 tunniga oli linn tuhaga täielikult kaetud. Kavastu pronkslamp Tartu lähedalt - Rooma riigi territooriumilt ja veel mõned üksikud esemed. Kuid enamus esemeid on jõudnud siia Rooma provintsidest, kuid võis olla ka kontakt Rooma endaga. On igast huvitavaid leide, aga need on leitud peamiselt kalmetest. Nende rajajad olid muistsed goodid? Germaani rahvad ei tulnud siia mitte 13. saj mõõga ja tulega, vaid elutsesid siin rahulikult juba varem ja seega on neil õigus sellele alale. Et
annaabi.ee 
