Eesti rahvariided
varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga.
Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest
riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja
rõngakestega vaselised.
Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti.
Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid,
klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda.
13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised
erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e
tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured
hõbehelmed krõllid.
14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine
Eestis üldine
annaabi.ee 
