NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED
oskuslikult kasutama noatuppede, jooginõude, jalanõude jms. valmistamiseks.
On andmeid, et sumerid tundsid juba IV aastatuhandel e.Kr. maarjajääparki. Edasi hakkasid
sellega tegelema egiptlased. Nende seinamaalid kujutavad nahaparkimistöökodasid. Pärsiast
ja Babülooniast on I aastatuhandest e.Kr. säilinud mõned nahaparkimisretseptid. Üks neist
kõneleb naha töötlemisest puhta jahuga esmaklassilises vees, õlles ja veinis. Edasi töödeldi
härjarasvaga määritud nahku suures pronkskatlas maarjajää ja tammepahkadega. Teine retsept
jutustab puhta loomarasvaga töödeldud kitsenaha parkimisest viinamarjamahlas lahjendatud
maarjajää ja puupahkadega. Need vanad retseptid on idamaadel kasutusel tänapäevalgi.
Vanades tsivilisatsioonides tunti juba ka palju erinevaid nahakaunistamisvõtteid nagu
nahalõiget ja nahavooli, aplikatsiooni, intarsiat, nahkesemete vormimist jne.
Vanimad leitud nahkehistööd arvatakse olevat pärit aastast 1050 e.Kr. Vanim säilinud
annaabi.ee 
