valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pole võimatu, et näiteks Iru kindlustatud asulas elas pealik ehk ,,kuningas",kes oli suutnud kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Teised kindlustatud asulad ei paikne aga põllumajanduseks sobilikes piirkondades. Nende tähendust aitavad selgitada kaevamistel avastatud arvukad pronksivaluga seotud leiud. Ilmselt olid kindlustatud asulate valdajad suutnud enda kätte koondada pronksitoorme sisseveo ning pronksesemete valmistamise ja turustamise. Võib-olla isegi muu käsitöö ja kogu väliskaubanduse. Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangust viidi samuti läände, eelkõige Kesk-Rootsi. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga mõjutas olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Nii võib läänepoolseid eeskujusid näha
Asulad: üsna palju, uuritud suhteliselt vähe. Nii kindlustatud kui ka avaasulad. Kindlustatud asulakohad sageli kõrgematel kohtadel, jõeloogetes. Kindlustised tugevad, kividest v palkidest. Asulates eri suurusega postkonstruktsioonis maju. Aarded kadusid koos pronksiajaga. Sageli jäeti jõgedesse, soodesse, rabadesse. Raskesti ligipääsetavad kohad ohverdused jumalatele. Teised koosnevad katkistest metallesemetest, metallitükkidest pronksivaluga tegelevad inimesed tahtsid seda metalli hiljem uuesti kasutada. Majandus Kasvatati veiseid, sigu, lambaid ja kitsi, hobuseid, koeri, võib-olla hanesid. Teraviljadest nisu, oder. Skandinaavia pronksiaeg u 1800500 eKr. U 3000 eKr Skandinaavias vask. Algul toodi sisse vaskesemeid, peagi oma metallitöö. Järk-järgult arenenud pronksivalu. Igapäevaste tarbeesemete juures jätkus kiviaeg. Pronksivaluvormid, tiiglid, slakitükid.
annaabi.ee 
