Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
Rannikualadel peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja maaviljelus, paepealsetel küllalt
õhukesed, viljakad mullad, kerge harida.
Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. Vähem sigu ja hobuseid.
Põlluviljad nisu ja oder. Ka hirss, hernes, uba, lina.
lisa andsid küttimine-kalapüük.
Hakkas valitsema üksiktaluline asustus, põllumaa eraomandus. Varanduslik ebavõrdsus.
Kindlustatud asulate valdajad koondasid enda kätte pronksesemete valmistamise.
Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust,
usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides,
põllusüsteemides ja pronksesemetes.
Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi
loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui
rannikupiirkonna asukatel.
EELROOMA RAUAAEG(500eKr-50pKr)
TÖÖRIISTAD
annaabi.ee 
