Kunda kultuur jääb sinna perioodi. 3. noorem kiviaeg - neoliitikum on eestis täitsa olemas.. 5000-1800 eKr. Märksõnaks venekirveste kultuur jne.. Pronksiaeg. 1800-500 eKr. · Vanem pronksiaeg 1100-500 eKr · Noorem pronksiaeg künnipõllundus (künti härgadega), esimesed kividega ääristatud põllud. Eelrooma rauaaeg 500 eKr ja 50 pKr *Esimesed raudesemed. *Esimesed jäljed raua tootmisest Eestis. Rooma rauaaeg 50-450 pKr *Tarandkalmed tulid *Leitud on pronksehteid, vähe on leitud relvi. Keskmine rauaaeg 450-800 pKr *Luksuslikud importesemed *Hakati ehitama linnuseid. *Tekivad esimesed külad *Kahevälja süsteem (alepõllunduse asemel) *Tekkivad kihelkonnad. Vikingi aeg 800-1050 pKr *Ilmuvad põletusmatused Hilisrauaaeg 1050 1227 pKr *Kujunevad välja muinasmaakonnad *suured edusammud põlluharimises (talirukkis) *Podikeder, kedrakeraamika
Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus. Külad olid jaotatud maksustamiskeskustesse ehk vakustesse. Selle alusel moodustusid ka linnusepiirkonnad, kuhu vajadusel saadi varjuda. Oli ka talupoegi, kes rentisid maad või töötasid suurmaaomanike juures sulastena. Keskajal aga põllumajanduses tervikuna midagi eriti paremaks ei läinud
metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Pronksiajal loodi palju kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. Erilise tähelepanu alla seati ehted, mis olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne'i poolsaare välju Prantsusmaal. Poolsaare hilisemate asukate keltide keeles tähendab see pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid pühadesse paikadesse, millest moodustusid
süsteemi. Kõige tähtsamaks põlluviljaks oli talirukis. Talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega, lisaks veel küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsmesindusel. Käsitööaladeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult
Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt
toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne- Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi
vabadusvõitlus: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased muinasaja lõpul Tõusuaeg: rahvaarv kasvas, asustus tihenes. Peamine tegevusala maaharimine (levis talirukis). Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem (ühele põllule talivili, teisele suvivili ja kolmandale kesa). Tegeleti ka loomapidamisega, küttimise, kalapüügi ja metsamesindusega. Kujunesid välja rauatootmiskeskused. Silmapaistev oli relvaseppade toodang. Tehti pronksehteid, hõbeehteid. Rahvusvaheline kaubandus kerkis esile. Tegeleti vahetuskaubandusega ja vahenduskaubandusega. Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvu ja luksuskaupa. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Tekkisid esimesed varalinnalised asulad, mis tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse. Elamuks oli suitsutuba (rehielamu eeskäija), mida kasutati ka vilja kuivatamiseks. Seda köeti ilma korstnata kerisahjuga.
toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati
kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i rekonstruktsioon Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi
rammpalki värava ette tuua. Lõhavere linnus on Eesti üks olulisimaid linnuseid. Lõhavere linnuse omanik oli Lembitu. Väravakäik oli laetud paekividest, lähim paekivi leiukoht aga jääb väga kaugele. Seega on neid spetsiaalselt kohale veetud. Linnuse suurimast hoonest on välja tulnud ka kaks aaret, milles on nii hõbe kui ka pronksehteid. Selliste linnuste puhul, mis on omanud võimsaid kaitserajatisi, on veel üks oluline tegur, mida tuleb arvestada. Ükskõik kui võimas see linnus ka poleks, on linnusel vaja kaevu. Lõhavere linnusest avastati ka kaev, aga avastati ka väike käik, mis käis valli alt läbi. Linnuse all jalamilt avastati ka teine kaev. Kohe tekib küsimus, mis kasu on linnuse kaitsjatel sellest, et kaev on linnuse jalamil? Kui mõelda, kuidas tol ajal lahingut peeti ja kuidas linnuste
Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id (Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega. Roomlasi huvitas merevaik ja karusnahad. Rooma viivat teed nimetati merevaiguteeks. Roomast jõudsid siia pronksehteid, vask- ja hõbemünte. I aastatuhande keskel pKr tihenesid sidemed ülemerenaabritega - Suhted Skandinaavia viikingitega viitavad Lääne-Leedus rajatud linnuste vöönd. Balti hõimud- I aastatuhande keskpaiku ilmnevad matmisviisis kohalikud eripärad, mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu
metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus
200–450 laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad. Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste 450–600 ajajärk. Sagenes varanduse peitmine maasse. Hõbedast sõlgi, kaela- ja käevõrusid ning isegi U 500–600 üksikuid kuldesemeid tuleb enamasti välja põllumaadelt või asulakohtadest, vahel isegi kalmetest. Pronksehteid, relvi ja tööriistu ohverdati sohu või veekogudesse. Keskmise rauaaja noorem järk ehk nn eelviikingiaeg. Eriti maa ida- ja lõunaosas 600–800 hakati püstitama rohkelt linnuseid. Algas Eesti traditsioonilise küla ja külaühiskonna kujunemine. Mitmedki selleaegsed külad on jäänud pidevalt asustatuks. Viikingiaeg Põhja-Euroopas. Eestlaste elu mõjutasid oluliselt viikingitest sõdalaste ja
annaabi.ee 
