alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Inimesed pidasid jahti metsloomadele (enim õnnestus tabada põtru ja kopraid). Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses? Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud. Siinses looduses puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Pronksesemed olid esialgu liiga kallid, et neid mujalt hankida. Pronksaja keskel hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ader. Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve) Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Mägilinnus rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula.
neil mõttes oli. Mõningatel juhtudel vaasidelt leitud pildid esindavad traditsioonie, mis ei ole esitatud ega tõestatud nendes tekstides, mis on meie käsutuses, kuid ometigi on need arvesse võetud teadlaste poolt kui austusväärsed allikad. Palju sarnast kehtib ka teiste ühiskondade puhul, sealhulgas rikkalikud pildid, mis on leitud eelajaloolistelt pottidelt, millega kaasnevaid müüte ei saa enam taastada. Abstrakted või geomeetrilised mustrid on eriti levinud neoliitikumi ja pronksaja keraamikas. Kui spiraalid, ringid, ristid jms sageli ei omanud mingit sügavamat tähendust kui pelgalt maalikunstniku dekoratiivne fantaasia. Sellised vormid võivad mõnedel juhtudel esindada nähtusi esile toonud kunstnkiku mütoloogilist ja kosmilist maailmapilti. Näiteks isegi tänapäeval ristikujulised mustrid seotud nelja tähtsama suunaga. Üks põhjus arvata et paljud abtraktsed mustrid eelajaloolistel pottidel tähistavad kosmoloogilisi
lisanudmine rõivastuse oluliselt mitmekesisemaks ja paindlikumaks. 2.PRONKSI JA RAUA KASUTUSELEVÕTT Pronksaeg *Inimesed õppisid metalli kasutama juba 9 aastatuhandel eKr Lähis-Idas. *Läks aega pikki aastatuhandeid, enne kui jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini, milleks oli vase ja tina sulam pronks, ja veel kauem läks aega, kui see jõudis Eestisse. Vanimad Eestist leitud pronksseseme leiud jäävad i u 1800 aastasse ekr. *Pronks oli harv ja kallis, mistõttu kogu pronksaja vältel valmistati ja kasutati ka kiviriistu. *U 1000 a eKr algasid suure muutused. Hakati rajama kindlusatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik(kivikirstkalmed), tulid uued ehte-ja savinõutüübid,mehed hakkasid habet ajama. *Kindlusatud aladest on üks tuntumaid Asva asula Saaremaal, mille jrgi pronksiaja kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool)
kallal, mille keegi on varem välja kaevanud, kuid mille kallal pole varem uurimstööd teinud. Kui vana on muistis, on esimene küsimus. On vaja ese dateerida. Stratigraafiline meetod ehk kihtide järgi paikapanek, seda nimetatakse ka suhteliseks kronoloogiaks, mida allapool ese on, seda vanem. Tüpoloogiline meetod ehk esemete uurimine, esemed jaotatakse liikidesse. Liike võrreldatakse omavahel. Monteliusel õnnestus pronksaja pronksesemete tüpoloogia põhjal eristada Põhjamaade pronksajas kuus perioodi. Kasutatakse loodus ja täppisteaduste teooriat. Dendrokronoloogilise meetodiaga saad dateerida ehitise poole aastase täpsusega, aga tuleb leida hästi säilinud puupalk ja seda on harva leida. Aastas kasvab puule kaks ringi, hele ja tume. Vastavalt sellele, milline on olnud suvi ja milline talv, on nende ringide paksus suurem. Dendrokronoloogiline meetod põhineb ringide paksuste omavahelisel
kammi meenutava esemega. 6. Nöörkeraamika e. venekirveskultuur tuli seoses uute hõimude Eestisse saabumisega 2200 a. eKr. Nimetus tuleb nende poolt laenutatud vene e. paati meenutavate lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus). 7. Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad) 8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning korilus. Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus 9. Alepõllundus mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10
annaabi.ee 
