lekitavad verd ümbritsevatesse kudedesse. Raskematel juhtudel hakkavad kasvama uued veresooned, mis on samuti õrnad ning kergesti lõhkevad, mille tagajärjel tekivad verejooksud. Ajapikku see nõrgendab nägemist ja inimene võib pimedaks jääda. Uute veresoonte kasvamine tõstab ka silmasisest rõhku, mis suurendab omakorda glaukoomi (silmanärvi kahjustus, mille tagajärjel jääb inimene pimedaks) teket. (Brewer 2009: 20). See on retinopaatia raskeim vorm, mida nimetatakse proliferatiivseks retinopaatiaks. Uurimuste järgi esineb seda umbes neljandikul I tüüpi diabeetikutest, kelle haigus on 6 kestnud üle 20 aasta. II tüüpi diabeetikutest esineb see ainult mõnel protsendil. (Ilanne- Parikka jt 2000: 278). Retinopaatia kergemat vormi nimetatakse taustretinopaatiaks, mis on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus. Seda esineb sagedamini( umbes 90% -l diabeetikutest, kelle diabeet on kestnud vähemalt 20 aastat)
Silmakahjustused Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea veresuhkru tasakaaluga nefropaatiat peatada või oluliselt pidurdada. Raske nefropaatia raviks kasutatakse dialüüsi (nn kunstneeru) või neerusiirdamist.
Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt ebasoodne hormoonide toime. 8 2.1 Retinopaatia liigid Retinopaatia jagatakse vastavalt silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks: · kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks · raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks · raskemaks e proliferatiivseks retinopaatiaks. Kriteeriumis on selgitavalt välja toodud ka tabelis 2. (Vt tabel 2) Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Joonis 2. Taustretinopaatia ja proliferatiivne retinopaatia. Tabel 2. Diabeetilise retinopaatia klassifikatsioon. (Drury, Gatling 2005:247) Retinopaatia liik Kriteeriumid Täpid ja plekid, eksudaadid, hemorraagiad koos Taustretinopaatia
jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon, nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi. Progesteroon valmistab endomeetriumi ette blastotsüsti implantatsiooniks, stimuleerides
annaabi.ee 
