4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik loodud avaliku huvides 12. Millal jõustub seadus? 10 päeva peale RT avaldamist, päeval mis seaduses kirjas(teises oli määruse jõustumise kohta) 13. Kui palju peab münte vastu võtma 20kr 14. Millal peab AS koosolekuid notariaalselt tõestama? kui juhatus, nõukogu v aktsionärid
1. Milliseid sätteid leiame äriseadustikust? a) kaubandusõigusega seotuid sätteid; b) äriühingutega seotud sätteid; c) kõigi eraõiguslike juriidiliste ühingute kohta käivaid sätteid. 2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele? a) AS Balti Realiseerimiskeskus; b) OÜ Aleks Suure lehmatalu; c) AS Riigikogu d) TÜ RII. 5. Mitu prokuristi või äriühingul olla? a) 1 b) mitte üle 3; c) piiramatu arv. 6
Näilik tehing on algusets peale tühine. Kui seadusega vastuolus, siis tühine. Esindaja: 1) Seadusjärgne äriühingu juhatuse liige esindab seadusjärgselt 2) Volitatud 3) Prokuura tehingute esindamise erivorm. Antakse B-kaardil. Äriühing saab anda õiguse füüsilisele isikule, mis kantakse B-kaardile, ei pea väljastama volitust. Prokuristile kinnisvaratehingu tegemiseks peab olema sõnaselgelt välja toodud B- kaardil. Prokuristiks saab olla ainult füüsiline isik. Ta ei tohi olla audiitor, nõukogu liige ega äriühingu liige. Kui annad volikirja, siis tuleks kirjutada, et näiteks volitatud ainult selle auto müümiseks jne. Mitte anda üldist. Volitusi tohib edasi volitada, kui see on volikirjas selgelt kirjas. Kinnisvara büroo antakse firmale volitus, ja siis firma annab selle edais maaklerile. Volikirja saab igal hetkel tagasi võtta. Volitus lõppebki tagasi andmisega. Tuleb ametlikesse
(2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. (4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. (5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu korral ka prokuristi määranud organi otsus. (2) Prokuura kandes näidatakse prokuristi nimi ja isikukood. Kui prokuura on antud mitmele prokuristile, tuleb kandes märkida, kas ja kellele neist on antud ühisprokuura. 11. Füüsilisest isikust ettevõtja.
Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis - eestkostealuse isiku kinnisasjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks; on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, eestkostjaks, - eestkostealuse isiku igat liiki vallasasjade kinkimiseks ja pantimiseks, eestkostealuse isiku jaoks erilist tähtsust omavate vallasasjade pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks. võõrandamiseks. Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus, pangandus, hasartmängud.
asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. § 19. Prokuura lõpetamise alused Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. Prokurist võib ettevõtjalt nõuda prokuura lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe. Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokuura lõpetamise alused: Ettevõtja võib prokura lõpetamist paluda kui lõppeb aluseks olev õigussuhe. § 20
asutamisel asutajad uhingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult fuusilisele isikule. Ettevõtjal võib olla uks või mitu prokuristi. Samui võib prokuura anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama uksnes koos (uhisprokuura). Prokuura võib anda ka selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriuhingut esindama õigustatud osanikuga. Prokuristi suhtes kehtivad piirangud. Nii ei või prokuristiks olla sama TUvõi UU osanik ega äriuhingu nõukogu liige ega äriuhingu audiitor. Prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või luhendi "p.p." (per procura). Prokurist ei või prokuurat ule anda. Miks prokuristi kasutada kui näiteks äriuhingul on juhatus, kes seadusliku esindajana võib teha kõiki majandustegevusega seotud tehinguid ja enamgi veel? Kui lisaks juhatusele palgatakse ka prokurist, siis kas juhatust ei usaldata
Sihtasutusel pole liikmeid ning on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks, et saavutada põhikirjalisi eesmärke. Organid on nõukogu ja juhatus. 6. Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime? Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. · Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks · Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2) . · Äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register · Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet
Täieliku õigusvõime omandab eraõiguslik juriidiline isik registrisse andmisest (TsÜS § 26 lg 2), avalik-õiguslik juriidiline isik aga seaduses ettenähtud ajast (TsÜS § 26 lg 3). · Juriidilise isiku õigusvõime sisu eripära Koosluse õigusvõime maht sõltub koosluse seotuse astmest oma liikmetega. Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks. Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus, pangandus, hasartmängud. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime ei ole seotud tema eesmärgiga (ei kehti ultra- vires õpetus). · Juriidilise isiku teovõime Juriidiline isik tegutseb oma organite kaudu (TsÜS § 31). Eristada tuleb:
Nt. Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kultuurkapital, Tartu Ülikool, Eesti Pank. Juriidilise isiku õigusvõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. (TsÜS § 26 lg 1). Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks. Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Õigusvõime tekkimine ja lõppemine · Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2). Äriregister või MTÜ-te ja sihtasutuste register. Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet.
annaabi.ee 
