ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või otsuse edasilükkamisega, b) edasilükkamine on mittekavatsuslik ning c) see halvendab sooritust või on kahjulik. Lisaks on prokrastineerimisel emotsionaalne aspekt: inimesed viivitavad
95Üldine ja akadeemiline prokrastinatsioon puudutavad just ülesande tegemise vältimist, teised 96prokrastinatsiooni liigid on seotud otsuste tegemisega. 97 98 99 /Õppeülesande 1. osa lõpp/ 5 4 6 100Kasutatud kirjandus 101 Aus, K., Arro, G., Jõgi, A. L., & Malleus, E. (2014). Kus tegijaid, seal nägijaid? 102 Akadeemilise prokrastineerimise õpetajapoolse märkamise seosed õpilaste 103individuaalsete erinevustega. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of 104Education, 2(1), 217-240. 105 Burka, J. B., & Yuen, L. M. (2008). Procrastination: Why you do it, what to do about it 106now. Boston: DaCapo Press. 107 Chu, A. H., & Choi, J. N. (2005). Rethinking procrastination: Positive effects of "active" 108procrastination behavior on attitudes and performance. The Journal of socialpsychology, 109143( 3), 245-264.
annaabi.ee 
