Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus
ühe õigusühistu positiivsetele seisukohtadele. Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta .
annaabi.ee 
