oksendamise ravis (rasedustoksikoos, mere-õhuhaigused). Väheefektiivsed trigger-tsooni toimivate ärritajate korral. 2.2.1. Dopamiiniretseptorite blokaatorid (domperidoon, metoklopramiid). – Metoklopramiid, domperidoon K. Vahenõmm 2018 • Metoklopramiid toimib trigger-tsooni D2-retseptoritele. KT: prolaktiini stimulatsioon • Suurendab mao ja peensoole motoorset aktiivsust – prokineetilised ravimid • Kasutatakse gastroösofagaalrefluksi, mao tühjendamise häirete korral. Domperidoon ei läbi HEBi 2.2.2. Serotoniiniretseptorite antagonistid: ondansetroon, granisetroon. – Ondansetroon, tropisetroon, dolasetroon, granisetron, palonosetroon Kasutamine: tsütotoksilistest ravimitest (nt.tsiplatiin) ja kiiritusravist tingitud oksendamise korral. Toime trigger-tsooni.
sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve korral tekib kõhulahtisus soolte põletiku tõttu. Ravimitest põhjustatud: - lahtistid - Mg antatsiidid + vitamiinid - Mikroobivastased ained(tekib pseudomembranoosne koliit(soolepõletik) Clostridium difficile. - Fruktoos,laktoos, sorbitool(toiduallergia) - NSAIDid - Kontratseptsioon - Prokineetilised – metoklopramiid - H+ pumba inhibiitorid - Biguaniid – metformin - Ammooniumsalitsulaadid - Kemotaraapia F II Seedetrakti ravimid 15 201272013 - Etanool OLULINE: on välja selgitada • Kõhulahtisuse algusaeg ning kestus • Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus)
Mida kõrgem Forresti klass, seda kõrgem verejooksu retsidiivi risk. Ia pritsiv verejook Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoon haavandi põhjas, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc tumedad hematiintäpid haavandi põhjas III puhta põhjaga haavand Ravi: - 75% juhtudest õnnestub peatada verejooks konservatiivse raviga: infusioonravi, lisahapnik, PPI i/v, prokineetilised ained (metoklopramiid, erütromütsiin), verekomponentide ülekanded. Muudel juhtudel invasiivne ravi. - Endoskoopiline: Adrenaliini või sklerosanti (nt etanool) injektsioon, hemostaatilised klipsid, diatermia (kontaktkoagulatsioon), argoonplasmakoagulatsioon (distantskoagulatsioon) jne. Tavaliselt meetodeid kombineeritakse, nt skleroteraapia klipsimisega. Angiograafia või kirurgiline ravi on näidustatud pärast kaht ebaõnnestunud endoskoopilise ravi katset
annaabi.ee 
