(Tn9) või erineva suunaga (Tn5). transpositsiooni kohtades esinevad elemendi otstes DirectRepeats järjestused. Tn transposooni sisselülitumine põhjustab kromosoomis geenide inaktivatsiooni (mutatsioonid IR järjestuses aktiveerivad geeni). Tn3 tüüpi transposoonid ehk replikatiivsed transposoonid erinevad Tn transposoonidest, sest ei sisalda otstes IS elemente, sisaldavad otstes ~40 np pöördkordusjärjestusi. replikatiivsed transposoonid esinevad ainult prokarüootidel! on suuremad kui IS - elemendid . sisaldavad geene, mis pole otseselt vajalikud transpositsiooniks kodeerivad peale transposaasi (katalüüsib algse, transposooni sisaldava DNA integreerumist märklaud DNAsse tekib kointegraat) ka muid valke resolvaasi (viib läbi kahe paardunud Tn3 elemendi rekombinatsiooni ja teiseks pidurdab uue transposaasi ja resolvaasi sünteesi) ja b laktamaasi (põhjustab resistentsust antibiootikum ampitsilliinile).
Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist. Eukarüootne transkriptsioon erineb prokarüoosest, et vajab initsiatsioonis cis-aktiveerivate elementide (spetsiifiliste DNA piirkondade) ja transs (aktiveervate faktorite, regulatoorsete valkude) koostoimet. Geeni 5' alas, esimese eksoni ees, asub promootorpiirkond, kus on terve rida regulatoorseid järjestusi. Vajalikud trans faktorid. 4. Kuidas toimub transkriptsiooni initsiatsioon prokarüoodil? Prokarüootidel seostub RNA polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis samuti seonduvad enhancer-piirkondadele. Aktivaatorite seondumine erinevatele geenidele erinevates kombinatsioonides võimaldab aktiveerida neid geene üheaegselt. Geenid võivad paikneda kas ühes rakus või erinevates rakkudes
Negatiivse superspiralisatsiooni puhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ning võivad isegi eralduda. DNA negatiivsel superspiralisatsioonil on palju bioloogilisi funktsioone seoses DNA replikatsiooniga, rekombinatsiooniga, geenide avaldumise regulatsiooniga. Superspiralisatsioonile eelnevad 1- või 2-ahelalised katked. Rotatsioon heeliksiga samas suunas - paremalepöörduv/positiivne ja vastupidi vasakulepöörd/negatiivne. 82. Kromosoomid struktuur prokarüootidel. Prokarüootidel (bakteritel, viirustel) koosnevad kromosoomid ainult kahest DNA niidist (valk puudub). DNA ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga. Selline rõngas on tavaliselt spiraliseerunud negatiivselt. Volditud kromosoom, 50-100 lingu e. domääni, negatiivselt superspiraliseerunud volditud kromosoom; Rnaas ja Dnaas - põhjustavad osalise lahtivoltimise; üksikahelalisi katkemisi. 83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid.
see on atenuaatori järjestus(att). att järjestusel start koodon, 2 Trp koodonit ja stop koodon; samuti neli regiooni, mis formeerivad kolm alternatiivset sekundaarset struktuuri Sek.struktuur Signaal Paardunud regioon12 paus Paardunud regioon 23 antiterminatsioon Paardunud regioon 34 terminatsioon Juht/atenuaator järjestused trp operonis Tuletame meelde, et prokarüootidel toimuvad transkriptsioon ja translatsioon ühel ajal mRNA regioonide paardumine 1 ja 2 peatab RNA polümeraasi kohe kui need piirkonnad on sünteesitud Paus on piisavalt pikk selleks, et ribosoom jõuaks mRNAle ja selle järelt algaks translatsioon Ribosooomi positsioneerimine on kogu trp mRNA atenuatsioonis oluline: Kui Trp on vähe, siis: 1. TrptRNAs ei ole võtta ja ribosoom on Trp koodonil ja katab atenueeriva 1 piirkonna 2
Erinevates rakutüüpides on DNA samane, RNA ja valgud on aga väga erinevad, sest eri rakutüüpides avalduvad geenid väga erinevalt. DNA on palju stabiilsem kui RNA ja valgud. 6. Põhilised RNA klassid rakkudes, nende ülesanded. Informatsiooni RNA ehk mRNa toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise pika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Eukarüootidel kodeerib üks mRNA ainult ühte valku, prokarüootidel korraga mitut. Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.tRNA molekulid toovad kohale „õiged“ aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. | Erinevalt DNA-st ei ole RNA molekulidel ühesugust ruumilist struktuuri. 7. Prokariootsete ja eukariootsete rakkude peamised erinevused.
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
9. Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? · Kogu aine- ja energiavahetus teostub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani kaudu ja ainuraksete organismide puhul on on oluline nende välismembraani pindala ja sisekekskkonna ruumala vaheline suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks häiruvad ka plaju protsessid. 10. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? · iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on?
DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Üks kromosoom koosneb Prokarüootide ja eukarüootide sarnasused · sisaldavad DNAd ja ribosoome · ümbritsetud membraaniga · sisaldavad tsütoplasmat · elus Prokarüootide ja eukarüootide erinevused · prokarüootidel puudub rakutuum · prokarüootidel puuduvad membraansed organellid, mis eukarüootidel esinevad · prokarüoodid koosnevad ühest rakust, eukarüoodid võivad olla nii ainu- kui ka hulkraksed · prokarüoodid on primitiivsemad ja väiksemad kui eukarüoodid Suurim rakk on jaanalinnu munarakk. Väikseim rakk on bakter mükoplasma. Väga pikad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud. Viirused ei kuulu kumbagi rühma, sest ei ole rakulise ehitusega.
Elu teke Allikas: Vikipeedia Elu tekke all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu eeldused Elu tekkis vesikeskkonnas. Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA- molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: · prokarüoodid · arhed · eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sell...
tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma. Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelaline Lämmastikalused: A-T, G-C Lämmastikalused: A-U, G-C mRNA- viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse tRNA- toob ribosoomidesse sünteesiks vajalikud aminohapped rRNA- kuulub ribosoomi ehitusse Eeltuumsetel ehk prokarüootidel puudub rakutuum, ehk neil asub pärilikkuseaine tsütoplasmas. Päristuumsete ehk eukarüootide rakkudes on tuum, kus asub pärilikkuseaine ning mida ümbritseb tuumamembraan. DNA avastasid 1953.aastal J.Watson, F.Crick , M.Wilkins ja R.Franklind. Viimane ei saanud Nobeli preemiat, sest ei polnud infos kindel ja Wilkins kasutas ise tema uuritud materjale Watsonile ja Crickile (kaks ahelat). Nobeli auhnd 1962aastal. Esimest korda oli ajalehes artikkel sellest 25.aprill 1953.
· Eukarüootidel histoonide olemasolu (ka arhetel). · Kromosoomi kuju eukarüoodil lineaarsed kromosoomid, prokarüoodil rõngaskromosoom. · Prokarüoot ei sisalda steroole, eukarüoodid sisaldavad. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. · Eukarüootidel on membraansed organellid nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas.
elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. Tähtis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus üleminek väikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokarüootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad kõik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukarüootseteks. Kõik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- või eukarüoodid. Definitsiooni järgi eukarüootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokarüootidel pole. Kuigi prokarüootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt väga mitmekesised. Neil võib leida kõiki põhilisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme põhimõttelist energiatootmise protsessi: glükolüüs, hingamine (oksüdatiivne fosforüülimine) ja fotosüntees. Eukarüootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad Elu päritolu ja areng Maal sisaldavad rohkem DNA-d
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite...
Geen ja genoom. Geen- DNA molekuli lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Enamikult geenidelt toimub mRNA molekulide süntees. Genoom- liigiomase ühekordses kromosoomikomplektis sisaldusv geneetiline materjal. Transkriptsioon. Transkriptsioon- matriiksüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saasakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid. mRNA struktuur prokarüootidel ja eukarüootidel. Bakteriaalne mRNA on reeglina polütsistroonne, st. üks mRNA kodeerib mitut valku. Valku kodeerivat järjestust nii mRNA’l kui DNA’l nimetatakse ka avatud lugemisraamiks, lühend ORF (open reading frame). Avatud lugemisraam on nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid aminohappeid kodeerivaid koodoneid ja mis algab initsiaator- koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga. mRNA’d sisaldavad lisaks kodeerivale järjestusele (ORF’le) ka speisserjärjestusi
Selline ehitus võimaldab heeliksite vaba ruumilist liikumist. Aluselised valgud seondumine DNA-ga toimub 15 aminohappe pikkuse aluselise piirkonna kaudu. Homodimeersed (seondunud on 2 ühesugust valgumolekuli) helix-ling-helix valgud ei seondu hästi DNA-ga, vaid positiivsete või negatiivsete regulaatorvalkudega, stimuleerides või inhibeerides transkriptsiooni. esinevad eu- kui ka prokarüootides. suur perekond - sisaldab sadu valke eu- ja prokarüootidel. 2 (alfa)-heeliksit ja 1 lühike aminohappe ahel - "pööre". heeliksid paigutatud fikseeritud nurga all iseloomulik!. Esinevad dimeeridena (kaksikmolekulidena), mõlema dimeeri üks heeliks osaleb dimeeride vahelise sideme tekkes, teine heeliksite paar moodustab käärisarnase struktuuri, mille otsad paiknevad DNA kahes kõrvutiasetsevas suures vaos. 9. Iseloomusta homeodomääni valgu ehitust (joonis) ja funktsiooni? Olulised, määramaks keha
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keeruka...
3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5’-3’ viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor σ ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda vabastatkse promootor ning algab elongatsioon (sünteesimine), terminatsioon (elongatsiooni
3)Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid, näiteks: loote elundkondade väljaarenemine. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis, kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, ning regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. toimub 5'-3' viib läbi RNA polümeraas - prokarüootidel abifaktor ei vaja praimerit süntees algab promootorilt ... - kindel DNA signaaljärjestus, seonduvad regulaatorvalgud ... lõppeb terminaatorini jõudmisel - DNA järjestus, kus RNA pol vabastab sünteesitud RNA Initsiatsioon (RNA pol seondub DNA promootorile ning algab transkript), pärast seda vabastatkse promootor ning algab elongatsioon (sünteesimine), terminatsioon (elongatsiooni
Rakuõpetuse kujunemine. 16. Sajandi keskpaik Robert Hooke valmistas valgusmikroskoobi ning võttis kasutusele mõiste ,,rakk". 17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jag...
Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid) ja eukarüootidel (taimed, loomad, seened ja protistid). (NB! Mittemolekulaarsed tunnused) 1970-te lõpus tabas teadusüldsust suur üllatus avastati täiesti uus organismide rühm, mida hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest
· Transkriptsiooni initsiatsioon (kindlad dna järjestused, regulaatorvalgud, dan-valk ja valk-valk seondumise mõjud, RNA polümeraas) · Promootor dna järjestus, millele RNA-Pol seostub ja initsieerib transkriptsiooni · Operaator DNA järjestus, millele seostub repressorvalk, et kõrvalpaiknevate geenide transkriptsiooni takistada · Cis-acting elemen DNA järjestus, mis mõjutab oma lähedaloleva geeni avaldumist · Sigma-abifaktor prokarüootidel soodustab RNA-Pol seost DNA järjestustele · Eukarüootidel regulaatorvalkudeks TF transkriptsioonifaktorid · TF seostub cis-actingutega trans-acting Induktor repressoriga seostuja Attenuatsioon lisakontroll, fine-tuning, toimub translatsiooni tasemel Analüüsimeetodid võõrDNA jälgimiseks: · Hübridiseerimine: (kindla NA järjestuse tuvastamine NA molekulide segust kasutades komplementaarsusel põhinevat üksikahelate paardumist)
Kompleksid kas moodustuvad või ei moodustu. 5. Missugused TAFid on TBPga vahetus interaktsioonis? TBPga seonduvad TFIIB, TFIIA TBP is a subunit of the eukaryotic transcription factor TFIID. 6. Missugune TFII valk hüdrolüüsib ATPd ja mis protsessiga on tegu? ATPd hüdrolüüsib helikaasse aktiivsusega TFIIH, mis kasutab ATP hüdrolüüsi energiat selleks, et DNA dupleks startsaidis lahti kerida. 7. Võrdle transkriptsiooni initsitatsiooni protsesse prokarüootidel ja eukarüoo-tidel. Prokarüoodid toimuvad tsütoplasmas. *RNA polümeraasi holoensüümi (2 , ß, ß', ) seondumine DNA promootorpiirkonda *RNA polümeraasi toimel lokaalne DNA-ahelate lahtikeeramine ja matriitsahela teke *Fosfodiestersidemete esmane teke tekkivas RNA ahelas, pärast 8 9 lülitust vabaneb - faktor ja põhiensüüm jätkab (2 , ß, ß') elongatsiooni - faktor tunneb ära -35 või -10 (promootori ülesvoolu, 5' poolne järjestus) konsensus-järjestust TTGACA
Esimese ja kolmanda nukleotiidipaari lisandumise (punktmutatsiooni) vahele jääv geeni ala määrab mutantsed aminohapped. Väikese ulatusega mutantsel lõigul ei pruugi olla mõju valgu funktsiooni avaldumisele. Modifikatsioonid o Prokarüoodid Liitgeen e. operon Transkriptsioon ja translatsioon samaaegselt Prokarüootidel toimub nii transkriptsioon kui ka translatsioon järjestikuliselt – need pole ajas ja ruumis lahutatud protsessid. o Eukarüoodid RNA protsessing (tuumas) 5´-müts 3´-polü-A saba Katkelised geenid Intronid ja eksonid Geeni splaissing (splaissosoomid) Transkriptsioon ja translatsioon eriaegselt Tuum ja tsütoplasma
mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus -
c. Eksonitest moodustub küps RNA 3. Ensüüm RNA-polümeraas jõuab terminaatorpiirkonda. 4. DNA ahel suletakse ensüümide abil. 5. Geeni kopeerimisel valmib mRNA, mis viiakse rakutuumast välja ribosoomidesse. (lisaks võib luua ka tRNAd ja rRNAd) NB! Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides. 27. mRNA erinevused prokaüootidel ja eukarüootidel Prokarüootidel on geeni poolt määratav esmane transkript võrdne mRNA-ga ning ta on ka kohe transleeritav. Eukarüootides toimub aga esmalt eellas- ehk pre-mRNA süntees, misjärel toimub nn. eellas-mRNA protsessing küpseks mRNA-molekuliks. Eukarüoodid: Geenis intronid, pre-mRNA läbib splaisingu, modifitseeritakse (5’cap ja 3’polüA-saba) ja eksporditakse tuumast tsütoplasmasse Transkriptsiooniks on vaja aktivaatorvalke Promootorid on keerulisemad
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
* Kui bakter satub ebasobivasse kohta, siis ta moodustab spoore ehk kattuvad tugeva kestaga (tsütoplasmas kaob vesi ning elutegevus viiakse maksimaalselt aeglaseks). * Bakterid põhjustavad järgnevaid haigusi: meningiid, katk, difteeria, deetanus, süüfilis. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus: * Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati.
Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE. Plasmiidid replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja reeglina on neid rakus mitu koopiat. Neil paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiidid võivad kanda ka geene, mis on vajalikud mõne keskkonnas sisalduva toitaine kasutamiseks. 4. Nimetage eukarüootsete rakkude organelle, mis prokarüootidel puuduvad. Bakteriraku lihtsust näitab see, et tal puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum ja tsentrioolid. 5. Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel? Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor. Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks. 6
Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- vormid bakteritel. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos ja selle kasutamisvõimalused. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
ccc. Lokalisatsiooni alusel klastrite- ja tandemitena või laiali üle genoomi cccc. Korduste arvu alusel- mõõdukalt ja kõrgelt korduvad 16. Transposooni mõiste? Transposoonide jaotus inimesel? Transposoon (mobiilne DNA element), mis kannab mingit geneetilist markerit, näiteks resistentsust antibiootikumile. DNA-transposoonid transponeeruvad uude kohta kohe DNA järjestustena. Enamasti prokarüootidel. Inimese DNAst ~3%. 17. Kirjelda SINE ehitust, paiknemist inimese genoomis ja olulisust? SINE (Short Interspersed Nuclear Element) · SINE pikkus 150-300 np · valku ei kodeeri · SINE elemente leidub ~1,6 miljonis genoomi positsioonis (13% inimese DNAst) Alu-elemendid paiknevad eelistatult intronites, geenide vahel ja geenide 3' UTR regioonides mittekodeerivates alades geenitihedates regioonides
tRNA sidumine ribosoomiga , Peptiidsideme moodustumine a/h vahel, Ribosoomi liikumine järgmisele koodonile); Terminatsioon. tRNA aktiveerimine(aminoatsüleerimine): A/h ühineb tRNAs aminoatsüül-tRNA süntetaasi abil. Kasutab ATP energiat. 20 erinvat different aminoatsüül-tRNA syntetaasi (igal a/h oma). tRNAs on ensüümispetsiifiline sait. Elongatsioon: Aminoatsüül tRNA seob ribosoomiga (aktiveeritud).Peptiidside. Ribosoom uue koodoni juurde. Geeni regulatsioon prokarüootidel Regulatiivsed geenid kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist. Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev). Konstitutiivsed geenid ekspresseeritakse pidevalt . "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks). Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel. Operon on geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest
· Amööb võib kuju muuta. Kingloom, silmviburlane on kindla kujuga. · Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. 3.3. Päristuumne rakk · Eeltuumne ehk prokarüoot. · Päristuumne ehk eukarüoot. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. · Eukarüootide hulka kuuluvad seened, protistid, taimed ja loomad. · Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. · Iga eukarüootne rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. · Eukarüootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. · Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. · Kuna viirused ei ole rakulise ehitusega, siis ei kuulu nad ei eel- ega päristuumsete
koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes. Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks: protistid, taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad.
teise liigi isendid võivad moodustada ka tõelisi kolooniaid. Prokarüoodid võivad olla väga erineva kujuga. Kõige enamlevinud on kerakujulised bakterid (kokid), pulkbakterid (batsillid) ning spiraalse kujuga bakterid (spirillid ja spiroheedid). Prokarüoodi läbimõõt on harilikult 1 5 ?m (enamiku eukarüootsete rakkude läbimõõduks on 10100 ?m). Avastatud prokarüootidest on kõige suurem batsill Epulopiscium fiscelsoni, kelle pikkus on koguni pool millimeetrit! Peaaegu kõigil prokarüootidel on rakumembraaniväline rakukest. See annab rakule kuju, füüsilise kaitse ning hoiab ära raku lõhkemise hüpotoonilises lahuses. Enamiku bakterite rakukest koosneb peptidoglükaanist, arhede rakukest aga mitte. Paljud antibiootikumid inhibeerivad just peptidoglükaani sünteesi, mistõttu need antibiootikumid eukarüootseid rakke ei kahjusta. Mõne prokarüoodi rakukesta ümbritseb ka kapsel, mis pakub kaitset ning võimaldab bakteritel moodustada kolooniaid (kapsel on kleepuv).
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
Atsüülfosfaadid Enoolfosfaadid Amidiinfosfaadid Tioolestrid N: KoA-ga aktiveeritud atsüülid ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP) ATP on keskne makroergiline ühend. ATP hüdrolüüsil ADP-ks vabaneb standardtingimustel energiat 30 kJ/mol Rakus valitsevatel tingimustel on ATP hüdrolüüsil G -50 - 60 kJ/mol ATP SÜNTEESI PÕHITEED · Oksüdeeriv fosforüülimine Redoksreaktsioonidel vabaneva energia kasutamine ATP sünteesimiseks. Leiab aset · eukarüootidel mitokondrite sisemembraanis · prokarüootidel plasmaatilises membraanis · Substraatne fosforüülimine Fosfaadi ülekanne fosforüülitud substraadilt ADP-le. · Fotofosforüülimine BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON Toitainete keemiline energia läheb soojusenergiaks (60%) ja ATP keemiliseks energiaks (40%). BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON · Ensümaatiline · Paljuastmeline · Oksüdeeruv aine kaotab vesiniku aatomeid · Vabanev energia soojus (60%) energiarikkad fosfaadid (40%)
76. loodusliku valiku ,,luuatõmme" - kasuliku mutatsiooni sagedus populatsioonis muutub kiiresti ja kasvab ka kasuliku mutatsiooniga seotud neutraalse mutatsiooni sagedus geneetilise ahelduse tõttu. 77. kliin liigitekkel - hübriidtsoon, kus populatsioonid kohtuvad ja milles esinevad vähemkohased hübriidid 78. Milankovitsi tsüklid jääajad toimuvad iga 100 000 aasta tagant 79. endeemsed liigid piiratud alal esinev liik 80. C väärtuse mõistatus ehk C enigma kui prokarüootidel on genoomi suurus ja geenide arv kooskõlas, siis eukarüootidel see nii pole: kodeeriva ja mittekodeeriva Dna hulga erinevused väga suured!
Transkptsioon algab kui RNA- Eukarüootidel on 3 tüüpi RNA-polümeraase: polümeraasi σ-faktor seondub geeni • RNA-pol. I (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) promootoriga ja lōpeb geeni • RNA-pol. II (mRNA) terminaatorjärjes-tuse juures. • RNA-pol. III (tRNA, rRNA, väikesed RNAd) Promootorjärjestus on asümmeetriline ja määrab RNA sünteesi suuna. Prokarüootidel on RNA polümeraasi II transkriptsiooni üks RNA-polümeraas, mis sünteesib alustamiseks on vaja alati kōiki RNA tüüpe transkriptsioonifaktoreid TFII, mis peavad enne transkriptsiooni algust seonduma polümeraasi ja promootori piirkonnas asuva
Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks. DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal. RNA- polümeraas transkribeerib DNA'd,kuid toodab umbes 10 "värdjalikku" (lühike, mitteproduktiivne)
lisamisel. Enamik puhvreid koosnevad nõrgast happest ja tema soolast. Bioloogiliste süsteemide puhverdusvõime. Ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. 6. Bioloogilistele süsteemidele iseloomulikud energiavormid. Algne energia pärineb 99,9% fotosünteesist. ATP hüdrolüüs on tavalisim energiaallikas bioloogilistes süsteemides. GEEN, GENOOM JA KROMOSOOM 1. Prokarüootse geeni struktuur. Ei sisalda introneid. Operon. Prokarüootidel geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. Teisiti öeldes on geenid ja transkriptsiooniühikud prokarüootides tihtipeale üksteisest eristatavad. 2. Prokrüootsed kromosoomid. Rõngaskromosoomid
Svedberg. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest. Subühikud on omavahel koos subühikutevaheliste sildadega, põhiliselt RNA-RNA interaktsioon. Väike subühik – 1500 nukleotiidiline, 1 heeliks ja valgud. Suur subühik on natukene teistmoodi orienteeritud. Suur subühik – 6 sekundaarstruktuuri, lisaks 5S RNA. Subühikute vahele seostub tRNA 3 erinevasse saiti (A, P, E). Subühikud võivad olla erinevad, aga neid on alati kaks. 23S + 15 S RNA (suur subühik). Ribosoomi massist prokarüootidel 2/3 RNA. Eukarüootidel on suhteliselt rohkem valke (umbes pooleks), aga ka RNA on suurem. Põhjus, miks ta koosneb kahest subühikust on see, et mRNA käib kahe subühiku vahelt läbi. valgu biosünteesi etapid (lühidalt): osalevad valgulised faktorid, ATP, GTP. vajame ribosoome, AH seotakse spetsiifilise tRNA molekuliga ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaasi (ARS) või aminoatsüül- tRNA ligaasi (ARL) – vahendusel. 1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
8. Geneetiline kood, olemus ja koodonite tüübid geneetiline kood (ingl. Genetic code)- Kogum 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet ning polüpeptiidahela initsiatsiooni ja terminatsiooni. koodon (ingl. Codon)- Kolm kõrvutiasetsevat nukleotiidi mRNA- molekulis määravad kindla aminohappe lülitumise polüpeptiidahelasse või polüpeptiidahela sünteesi lõpetamise (stoppkoodon). 9. Valgu biosüntees ribosoomis Ribosoom (30S+50S alaüksus prokarüootidel Kolm saiti: sisenemis (A)-, peptidüül (P)- ja väljumis (E)-saidid tRNA toob antikoodonispetsiifiliselt aminohapped Koodon-antikoodon paardumine Peptiidsideme teke kahe am.h. vahele 10. Punktmutatsioonid. Transitsioonid ja transversioonid punktmutatsioon (ingl. Point mutations)- Muutus, mis toimub geeni kindlas punktis (saidis). Üksik(ud) nukleotiidipaar(id) asendatakse, lisanduvad või langevad välja. transitsioon (ingl
struktuuriga kromosoomideks, haplo- ja genotüüpideks. Geneetiline rekombinatsioon põhjustab indiviidide kombinatiivse muutlikkuse. See on tüüpiline suguliselt sigivate eukarüüotsete organismide pärilikkusemehhanismile, kus meioos ja viljastumine kombineerivad vanemate genoomielemente geneetiliselt erinevatesse sigirakkudesse (gameetidesse või eostesse) ja sügootidesse. Eristatakse interkromosoomset rekombinatsiooni ja intrakromosoomset rekombinatsiooni. Prokarüootidel ja viirustel esineb mitmesuguseid osalise geneetilise rekombinatsiooni protsesse. Balancer Chromosomes are special, modified chromosomes used for genetically screening a population of organisms to select for heterozygotes. Balancer chromosomes can be used as a genetic tool used to prevent crossing over (genetic recombination) between homologous chromosomes during meiosis. Balancers are most often used in Drosophila melanogaster (fruit fly)
Valesti paardunud lõigud ja kahjustada saanud lõigud asendatakse uutega. DNA mutatsioonid Spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Jagunevad asendimutatsioonideks, punktmutatsioonideks ning raaminihke mutatsioonideks. Mutageenideks võivad olla radiatsioon, UV kiirgus, keemilised mutageenid (näiteks lämmastikushape). DNA, RNA ja valgud Transkriptsioon prokarüootidel Prokarüootidel on ainult 1 RNA polümeraas. Transkriptsioon jaguneb nelja staadiumisse: · RNA polümeraas seondub promootorsaiti · Initseeritakse polümerisatsioon · RNA ahel pikeneb tänu fosfodiestersidemetele, polümeraasile järgneb güraas, et leevendada DNA lahtikeerdumisest tekkinud pingeid · RNA ahel lõpetatakse, kui polümeraas on jõudnud terminatsioonisaiti ehk C-G rikkasse piirkonda.
kromosoomistikus on 10 NORi ehk tuuma organisatoorset regiooni, kus paiknevad rRNA sünteesiks vajalikud geenid. Tavaliselt neid ei transkribeerita korraga ning erinevad NORid koonduvad ühte piirkonda, seega tuumakesi on enamasti palju vähem. 12. Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju? Sest ribosoom koosneb kahest subühikust ja need omakorda koosnevad erinevatest rRNAdest. Eukarüootidel on 4 erinevat rRNAd, prokarüootidel 3. Prokarüoodid toodavad umbes 55 erinevat valku, eukarüoodid 80. 13. Miks ribosoomide koostises olevat kolme RNA molekuli ühise pre-RNA-na sünteesitakse? Tagab nende võrdse koguse. 14. Mis on hetero- ja eukromatiin? Kus paikneb rakutuumas enamasti heterokromatiin? Millised kromosoomi osad liigitatakse konstitutiivseks heterokromatiiniks? Miks? Heterokromatiin on kokkupakitud kromosoomide kogum, mille geene eriti ei transkribeerita
1. DNA replikatsioon * DNA replikatsioonikahvli struktuur Replikatsioonikahvel on Y-kujuline aktiivne struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus 2-ahelaline DNA läheb üle 1-ahelaliseks. See tekib rakutuumas DNA replikatsiooni ajal. Selle loovad helikaasid, mis lõhuvad kahte DNA ahelat koos hoidvaid vesiniksidemeid. Selle tulemusena tekib kaks üksikahelat, mis moodustavadki kahvli harud. Need üheahelalised harud on aluseks juhtiva ja mahajääva ahela tekkele. * Imetaja DNA replikatsiooni kahvel (vt ka seminari materjali) 3` 5` 3` Topoisomeraas I liudklamber liugklamber Keerab ahela lahti 3 5 ` ` Klaambri laadur 5 ` Inimese rakutuumas sünteesitakse juhtiv ja mahajääv ahel Pol ja Pol abil...
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
