arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel).Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta.Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav.Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks.Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked
Paralleelprojektsiooni (on tsentraalprojektsiooni eriliik) korral on silmapunkt lõpmata kaugel. Ja kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb: Ristprojektsioon ja Kaldprojektsioon. Ristprojektsiooni korral on kujutamiskiired risti ekraaniga, kaldprojektsiooni korral on nad kaldu ekraani suhtes. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Sest ühest projektsioonist ei ole võimalik määrata objekti erinevaid vaateid ja tema geomeetrilisi omadusi. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasapinnaline kujund on paralleelne esiekraaniga. 7. Mis on sirglõigu moondetegur
Struktuurvalem- kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem- näitab millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Tasapinnaline struktuurvalem-näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Klassikaline struktuurvalem- näitab aatomite vahelisi sidemeid. Ruumilised struktuurvalemid- näitavad mida võib joonistada mitmel viisil, mis püüavad anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutamisviis- lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. Süsinikahel- kui omavahel on seotud mitu tetraeedrilist süsinikku. Nelja üksiksidemegasüsiniku aatom on ruumilise ehitusega; ta on tetraeedriline.
paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
molekuli valem- näitab aatomite arvu molekulis ja aatolite liiki.Ei näita sidemete paigutust. N:C2H6O.*lihtsustatud struktuurivalem-näitab millised aatomite rühmad on omavahel seotud.N:CH3CH2OH. *klassikaline e. tasapinnaline struktuurivalem-nõitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. N: C2OH6.*ruumiline struktuurivalem-püüab anda ettekujutust molekuli ruumilisest ehtiusest.*molekuli graafiline kujutis-lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. On ülevaatlik ja lihtne märkida. Graafiliste kujutiste kasutamisel tuleb silmas pidada alljärgnevat: *sirglõik tähendab sidet kahe aatomi vahel,*süsinikke eraldi ei märgita.Kriipsu ots või murdekoht siksakil ongi süsiniku aatom.*Ka süsiniku juures olevaid vesinikke ei märgita.Need tuleb juurde mõelda vastavalt süsiniku sidemete arvule,*teised elemendid tähistatakse keemiliste sümbolitega.
vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp.); ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus) 4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5. Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus) 6. Individuaalne ja keskmine o.a. 7. Kütteväärtuse hindamine, põlemisvõrrandid. Alkaanide põlemine hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Kuidas hinnata aine kütteväärtust? On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id. 2,5
Gravitatsiooniseadus- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. (N) Gravitatsioonikonstant- näitab kahe ühekilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsioonijõudu, kui kehadevaheline kaugus on 1m. = . Vektori projektsioon positiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp- punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund ühtib valitud koordinaatteljestiku positiivse suunaga. Vektori projektsioon negatiivne- kui liikuda vektori alguspunkti projektsioonist vektori lõpp- punkti projektsiooni poole ja see liikumise suund on vastupidine valitud koordinaatteljestiku positiivse suunale. Hõõrdejõu põhjustajad- 1.) kokkupuutuvate pindade vaheline vastastikkune mõju (konarused) 2.) kokkupuutuvate pindade osakeste vaheline vastastikmõju.
- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks? - Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. 11.Millal on vektori projektsioon positiivne? - Vektori projektsioon on positiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas. 12.Millal on vektori projektsioon negatiivne? - Vektori projektsioon on negatiivne siis, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 13.Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? - Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab võrdsetes ajavahemikus võrdsed nihked. Keha liigub ühes suunas. 14
Nihke tähis s . Nihke pikkust nimetatakse mooduliks, tähis s. 10. Mida nimetatakse trajektooriks? Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. Trajektoori pikkus l, ühik [1m] A. Millal on vektori projektsioon positiivne? Millal negatiivne? Vektori projektsioon on positiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje suunas. Vektori projektsioon on negatiivne, kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 11. Kuidas saab liikumisi liigitada? 12. Mida mõistetakse liikumise pidevuse all? 13. Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine?
kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan ei pruugi olla raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata:
võrra. V=Vo+at a>0 Nihkeks nim. suunatud sirglõiku, mis ühendab ÜAL on selline liikumine, mille puhul keha keha algasukoha lõppasukohaga. kiirus väheneb Trajektooriks nim.mõttelist joont, mida võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste mööda keha liigub.tähis-l[1m] võrra. a<0 Vektori projek. on pos./neg, kui vektori Kõverjoon. Liikumiseks nim. liikumist, mille alguspunkti projektsioonist lõpppunkti trajektoor ei ole sirge, vaid kõver projektsiooni tuleb liikuda antud telje Kehade vabaks langemiseks nim. kehade suunas/vastassuunas. langemist vaakumis. g=9.8 ÜSL on niisugune liikumine, mille puhul keha Kõverjoon. Liikumine on alati kiirendusega sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed liikumine e. kesktõmbekiirendus. nihked. ÜRL on liikumine; mille puhul keha liigub
ProgeCADi kasutatakse igasuguste tööriistade ja masinate projekteerimisel ning igasuguste hoonete kavandamisel ja projekteerimisel alates eramajadest lõpetades suurimate kaubanduslike ja tööstuslike ehitistega. Peamiselt kasutatakse progeCADi füüsiliste komponentide detailsete 3D-mudelite ja 2D- jooniste loomiseks. Samas kasutatakse seda terve mingisuguse toote väljatöötamisprotsessi vältel, alates kontseptuaalsest projektsioonist lõpetades dünaamilise analüüsiga komponentide tootmismeetodite määramiseks. 4 ProgeCAD on kujunenud väga tähtsaks programmiks raaltehnoloogia (inglise computer- aided technologies) alal. Tema eelisteks on tootearenduse kulude vähenemine ja palju lühem disainitsükkel. ProgeCADi tarkvara lubab disaineritel oma tööd teha
Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal. Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus, riigikaitse, merelaevandus, transport, maareform jne Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades olemasolevat infot (reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed) Eesti Põhikaart
9.Peamõõtkava.Erimõõtkava Peamõõtkava- kartomeetrilise mõõtmiste jaoks kirjutatakse kaardile selle üldine ehk peamõõtkava. Erimõõtkava on mõõtkava kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Teistes kaarti punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Sõltuvalt projektsioonist ja kaugusest nullmoonutusega kohast võivad erimõõtkava ja peamõõtkava erineda mitmekordselt. Ühtivad üldjuhul maaellipsoidi ja projektsiooni pinna puutejoonel,punktis või lõikejoonel. Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v
paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 35-110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 220-330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra, elektripaigaldise
Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud Ruumiline struktuurivalem - püüab anda ettekujutlust molekuli ruumilisest ehitusest. Punktiirjoonega kujutatakse joonise tasapinnast tahapoole jäävaid sidemeid ja mustade kolmnurkadega ettepoole ulatuvaid sidemeid Molekuli graafiline kujutis lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. Süsinikke ei märgita, teised elemendid märgitakse sümbolitega Süsivesinikud sisaldavad ainult süsiniku ja vesiniku aatomeid Alkaanid - küllastunud süsivesinikud, süsinike vahel on ainult üksiksidemed Alkeenid süsinike vahel on vähemalt 1 kaksikside Alküünid süsinike vahel vähemalt 1 kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid sisaldavad benseenituuma Funktsionaalrühmi sisaldavad ained Funktsionaalrühm on heteroaatomit sisaldav
antud kindlal teljel. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta on võrdne lihtsalt jõu mooduliga. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jääb vektori alg ja lõpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. F
Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud
asub maaellipsoidi vastasküljel; · perspektiivne projektsioonradiaalneprojektsioon, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi. Kaardiprojektsioonid- silindriline, kooniline, tasapinnaline(normaal,poik ja kald projektsioon) Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus Peamootkava- Gloobus on Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu. erimootkava- Soltuvalt projektsioonist säilib kaardil peamootkava vaid kindlates punkEdes voi joontel mujal see monevorra suureneb voi väheneb. Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks. moondeellips- ehk Tissot' indikatriss iseloomustab moonutuste iseloomu erinevates Maa piirkondades. Hea ülevaate erimootkava seostest peamootkavaga ja moonutuste iseloomust annab moondeellips ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon
lompi.. Kolm PAW kasutusviisi: 1. Mikroplasma keevitus, keevitusvool alates 0,1A kuni 20A. 2. Meedium-plasmakeevitus, keevitusvool alates 20A kuni 100A. 3. Punktkeevitus, üle 100A, plasmakaar läbistab seina paksuse. Seda kasutatakse sageli kõrgkvaliteetseteks liideteks lennunduses/kosmoses, protsessi, keemia ja petrooleumitööstustes. Projektsioonkeevitamine Keevitus asetatakse töödetailil spetsiifiliselt vormitud puutepunkti. See puutepunkt võib koosneda näiteks projektsioonist, ringikujulistest või pikergustest projektsioonidest. Korraga on võimalik keevitada mitut projektsiooni. Piisavalt suured elektroodid katavad kõik keevitused, mis keevitatakse ära ühekorraga. Kas siis ülekatte- või põkkliide. Keevitatavate toodete näited: · Müügil olevate ja spetsiaalselt projektsioonkeevituseks valmistatud mutrite ja poltide metall-lehtprojektsioonkeevitus · Varrastüüpi toodete nagu poldid ja tõukurite (nõelad) projektsioonkeevitus
meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd Alajaamade ja jaotusseadmete õmber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. Elektritöö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projektreerimine, kontrollimine katsetamine, remontimine, hooldamine, ehitamine, sealhulgas elektriseamde paigaldamine Elektritöö nõuab harilikult elektrialaseid teadmisi ja oskusi. Mitteelektritöö Elektripaigaldise läheduses sooritav töö nagu nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine vms.
horisontaalselt nö. silindrilise ballooni keskele. “Ballooni” lahti rullimisel saadakse lame ristkülikukujuline kaardivorm, millel ekvaator asetseb keskel ning poolused ülemises ning alumises ääres. Paralleelid ja meridiaanid on sirgjooned, mis ristuvad üksteisega täisnurga all, moodustades ruudustiku, kus meridiaanid on üksteisest võrdsete vahekaugustega ja paralleelide vahed suurenevad ekvaatorist eemaldudes. Moonutatud kuju ja skaala maakera silindrilisest projektsioonist on minimaalne ekvaatoril ja maksimaalne poolustel. [13] 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aunap, R., Tartu, 2003. Kaardiprojektsioonid. Kättesaadav: http://tiit.planet.ee/gis/Kaardiprojektsioonid%20R.Aunap.pdf (viimati külastatud 12.01.12) 2. Kaardi moonutused. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaardid/7-1-12-1.htm (viimati külastatud 12.01.12) 3. Projektsioonide liigitamine
Hind 15 tuhhi 4) Tahhümeeter prisma jälgimisega süsteemi ja kaugjuhtimisega Tahhümeetri taga ei pea inimest olema Tahhümeeter starditakse seispunktist, seejärel käib kogu juhtimine sauaga mõõtja poolt. Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa Joone parandid tahhümeetrilisel mõõtmisel 1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm 5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil 5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir)
projektsioonide teised tuletised aja järgi. · Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev? Jah, keha sirgjoonelisel liikumisel. · Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes'i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Igale teljele vastavalt esimene ja teine tuletis telje projektsioonist. · Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. · Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? 5 Loomulik teljestik sõltub trajektoorist, Descartes'i oma mitte.
punkti astronoom.meridiaani tasandi ja suurringjoont ühenduse katkemiseni. labiva vertikaaltasandi vahel. Satelliitide efemeriide saab internetist ja 11. Kirjelda luhidalt projektsioone TK-64 ja GK- veel raadioringhäälingu kaudu. Est-94. Milliste etappidega saab projektsioonist Loetle GPS vaatlussuurused (7) TK-64 projektsiooni Lambert-Est? TK-64 pohineb 1) L1-C/A koodipseudokaugus, 2) L2-P Krassovski ellipsoidi , Gaussi-Krugeri Meridiaanide koonduvus L-Est proj. avaldub koodipseudokaugus, 3) L1-P
02) Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, aga paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 03) Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? a) kaldprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile kaldu b) ristprojektsioon projekteerimiskiired langevad ekraanile risti 04) Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Joonised peavad üheselt määrama kõik objekti geomeetrilised omadused. 05) Millisel juhul tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirtega. 06) Millisel juhul tuleb tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m).
Esimesel juhul lähtuvad projekteerimiskiired ühest punktist (tsenter), teisel juhul on kujutamis kiired omavahel paralleelsed. Paralleelprojekteerimist võib vaadelda ka tsentraalprojekteerimise erijuhuna, kus silmapunkt on viidud lõpmata kaugele. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Olenevalt kas projektsioonikiired langevad ekraanile kaldu või risti: KALDPROJRKTSIOON ja RISTPROJEKTSIOON. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? (lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
9. Lihtsaimad seoste tüübid (toetumine siledale pinnale, painduvad sidemed, liigend e. sarniir, silindriline liigend, tugilaager, varras sidemena). Seoste tüübid: a) Toetumine siledale pinnale. b) Painduvad sidemed c) Liigend ehk sarniir d) Silindriline (hõõrdevaba) liigend e) Tugilaager f) Varrasside 10. Seostest vabastatavuse printsiip. Iga keha võib alati vaadelda vaba kehana kui ärajäetud seosed asendada vastavate reaktsioonidega. 11. Teoreem summavektori projektsioonist teljele (Teoreem: Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide algebralise summaga.) Koonduv jõusüsteem. Koonduva jõusüsteemi tasakaalu vektoriaalne, geomeetriline ja analüütiline tingimus. a) vektoriaalne: F= ma, m0; a=0F=0. tasakaalu puhul peab koonduva jõusüsteemi resultant olema 0 ehk F=0 (NB! kui kiirendust pole järelikult ka liikumist pole; m0)
projektsioonile. X-telje projektsioonile võivad mõjuda muud takistusjõud nagu nt. õhutakistus. Jõu projektsioon teljele on skalaarne suurus, mis on võrdne jõu vektori algus ja lõpppunktide projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks kui teljega vastupidises suunas. 17. Jõudude liigid. Raskusjõud. Keha kaal ja kaalutus. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Elastsujõud. Hooke'i seadus. Jõudude liigid: Raskusjõud (Tähis F) - on gravitatsioonijõud, millega tõmbab Maa enda poole tema lähedal asuvaid kehasid. Raskusjõud on suunatud maa keskpunkti poole. Fr=mg (N)
kasutatakse ühte tsooni telgmeridiaaniga 24° mõõtkavategur telgmeridiaanil 0,9996 Y-telje nullpunkt nihutatud telgmeridiaanist 500 km lääne poole (et tekiks positiivsed koordinaadid) ellipsoid on GRS-80 Maksimaalsed moonutused Lääne-Eesti piirkonnas. 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused Et Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem, kui põhja-lõuna suunas, siis silmas pidades projektsioonist tingitud moonutusi, sobib meile kõige paremini Lamberti kooniline projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuse nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Eesti põhikaart mõõtkavas 1: 20 000. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus
projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. 37. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jääb vektori alg ja lõpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. 38. Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel? Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga. 39. Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme mitteparalleelse jõu mõjul, mis asetsevad ühes tasapinnas, siis
projektsioonide vahelise lõigu pikkusega võetuna vastava märgiga. Kui jõud on paralleelne teljega, siis ta nõuab ainult õiget märki. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. 37. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jääb vektori alg ja lõpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. 38. Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel? Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga. 39. Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme mitteparalleelse jõu mõjul, mis asetsevad ühes tasapinnas, siis
o Projektsiooni abipind on silinder, mis lõikub ellipsoidiga o Kasutatakse ühe tsooni telgmeeridiaani 24° o Mõõtkavategur telgmeridiaanil on 0,9996 o Ordinaadi väärtus telgmeridiaanil on 500 000m o Ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator o Ellipsoid on GRS80 10. Eesti põhikaardi Lambert-EST projektsioon ja selle omadused Kuna Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, siis projektsioonist tingitud moonutusi silmas pidades sobib meile kõige praemini Lamberti konformne kooniline projektsioon. Moonutuste vähendamiseks on kasutatud putekoonuste asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus
annaabi.ee 
