Koonilist konformset projektsiooni (Lambert-EST ehk L-EST) kasutatakse Eesti topograafiliste kaartide koostamisel 1:20 000 (Eesti Põhikaart) ja suuremas mõõtkavas. Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi Moonutuste laadilt eristatakse projektsioone järgmiselt: Konformsed projektsioonid - õigenurksed projektsioonid Ekvivalentsed projektsioonid - õigepindsed projektsioonid Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata. Eesti kaardi puhul ilmneb projektsioonidest tulev moonutus eelkõige arvutustes, inimsilm märkab erinevust siis, kui kaks kaarti kokku panna. Moonutustest tulenevalt eristatakse väikesemõõtkavaliste kaartide korral peamõõtkava ja erimõõtkava.
Näiteks võib tuua reaktiivliikumise. Suurtükist tulistamisel tekib tagasilöök - mürsk liigub edasi, aga suurtükk veereb tagasi. Mürsk ja suurtükk on kaks vastastikku mõjuvat keha. Kiirus, mille omandab suurtükk tagasilöögi puhul, sõltub üksnes mürsu kiirusest ja masside suhtest (joon. 1.17.2). Kui tähistada suurtüki ja mürsu kiirused ja , nende massid aga M ja m, siis võib impulsi jäävuse seaduse põhjal lähtuvalt projektsioonidest OX- teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 1.17.2. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud reaktiivliikumine. Raketi düüsist lendavad kütuse põlemisel tekkinud kõrge temperatuuriga gaasid välja raketi suhtes suure kiirusega . Tähistame väljaheidetud gaaside massi m, aga raketi massi pärast gaaside kulutamist M. Sellisel juhul võib suletud süsteemi
kahtlustada ühte kahest kindlast omadusest õigepindsust või õigenurksust. Üpris oluline on ka see, millistel kaartidel projektsiooni kasutatakse, atlasekaartidel on tegu pigem lihtsate ja õigepikkuseliste või õigepindsete projektsioonidega. [5] 4. Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid Pseudokoonilisi projektsioone eristab normaalaspektis (muud aspektid on jällegi haruldased) koonilistest projektsioonidest kõverate meridiaanide olemasolu. Paralleelid on endiselt kontsentrilised ringjoone kaared. (joonis 4.1) [5] [9] Joonis 4.1 4.2 Polükoonilised projektsioonid Polükoonilised projektsioonid, nagu nimigi ütleb, oleks justkui kokku pandud paljude kooniliste siirdepindade abil. Polükoonilised (ameerika) projektsioonid oli kasutusel varem USGS topograafia nelinurkades. Projektsioon põhineb piiramatu hulga koonuste puutejoone lõputute arvude paralleelidele. Telgmeridiaan on sirge
2. Meedium-plasmakeevitus, keevitusvool alates 20A kuni 100A. 3. Punktkeevitus, üle 100A, plasmakaar läbistab seina paksuse. Seda kasutatakse sageli kõrgkvaliteetseteks liideteks lennunduses/kosmoses, protsessi, keemia ja petrooleumitööstustes. Projektsioonkeevitamine Keevitus asetatakse töödetailil spetsiifiliselt vormitud puutepunkti. See puutepunkt võib koosneda näiteks projektsioonist, ringikujulistest või pikergustest projektsioonidest. Korraga on võimalik keevitada mitut projektsiooni. Piisavalt suured elektroodid katavad kõik keevitused, mis keevitatakse ära ühekorraga. Kas siis ülekatte- või põkkliide. Keevitatavate toodete näited: · Müügil olevate ja spetsiaalselt projektsioonkeevituseks valmistatud mutrite ja poltide metall-lehtprojektsioonkeevitus · Varrastüüpi toodete nagu poldid ja tõukurite (nõelad) projektsioonkeevitus
33. Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses? 1.Pärisnimi (väljatöötaja nimi). 2 Iseloomulik tunnus (projitseerimise viis). 3. Omadus (moonutuse järgi). 4. Klass (meridiaani/paralleeli kuju järgi). 5. Aspekt (siirdepinna orienteeritus). 6. Vormiline tunnus. Lamberti (1) konformne (3) kooniline (4) projektsioon. 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. Kaardi eesmärk: konformsus (topo.kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spets.kaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine, geog.tiheduse näitamine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). Kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon. (ekvaatoril-normaal-silindriline; keskmised laiused-kooniline; polaarne ala- asimutaalne; ala suurringi suunas välja venitatud-kaldsilindriline; keskmisel laiusel ,,tüsedad alad"-kooniline; topotsentrilised lahendused-asimutaalne). 35
teada. Näiteks võib tuua reaktiivliikumise. Suurtükist tulistamisel tekib tagasilöök - mürsk liigub edasi, aga suurtükk veereb tagasi. Mürsk ja suurtükk on kaks vastastikku mõjuvat keha. Kiirus, mille omandab suurtükk tagasilöögi puhul, sõltub üksnes mürsu kiirusest ja masside suhtest (joon. 14.1). Kui tähistada suurtüki ja mürsu kiirused ja , nende massid aga M ja m, siis võib impulsi jäävuse seaduse põhjal lähtuvalt projektsioonidest OX-teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 14.1. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud reaktiivliikumine. Raketi düüsist lendavad kütuse põlemisel tekkinud kõrge temperatuuriga gaasid välja raketi suhtes suure kiirusega, rakett omakorda saab vastassuunalise kiiruse. 15.Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon.
sageli ei olegi võimalik leida analüütilist lahendit. Sel juhul tuleks see süsteem lahendada ligikaudsete meetoditega, näiteks kasvõi nii, et asendada tuletised lõplike vahedega. Just siin esineda võimalike komplikatsioonide tõttu vaadeldakse kõrgkooli kursuses vaid nelja erijuhtu: 1) jõud on konstantne; 2) jõud oleneb ainult ajast t; 3) jõud oleneb ainult asupaigast (s.t koordinaatidest x, y, z); 4) jõud oleneb ainult kiirusest (s.t kiiruse projektsioonidest x , y ). , z Kui meil õnnestub lahendada süsteem (4.1) (või 4.2) ja leida analüütiline lahend, siis saame tulemuseks funktsioonid x, y ja z olenevalt ajast t ja üldjuhul kuuest integreerimiskonstandist, s.t x = f 1 ( t ; C 1 ,C 2 ,,C 6 ) y = f 2 ( t ; C 1 ,C 2 ,,C 6 ) (4.3)
d. Klass (meridiaanide/paralleelide kuju järgi -> silindriline, kooniline jne) e. Aspekt (normaal, põik, kald) f. Vormiline tunnus 58. Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne. a. Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon. 59. Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni? a. Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. b. Kaardi eesmärk (konformsus (topograafilised kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spetsiaalkaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). c. Kaardistatava ala asend, kuju ja orientatsioon (ekvaatoril; keskmised laiused (kooniline); polaarne ala; ala suurringi suunas venitatud; keskmised laiused (tüsedad alad) (kooniline), topotsentrilised lahendused) d
pooluseks võetud punkti kiirusest ja antud punkti liikumisest koos kujundiga ümber pooluse kui ümber paigaloleva punkti. 156. Mis on vektor v BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Selgitada selle tähendust, anda mooduli arvutamise valem, selgitada kuhu on see vektor suunatud. 157. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonidest. Jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on suvalise 2 punkti kiiruste projektsioonid neid punkte ühendaval sihil võrdsed. 158. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Kas see on alati olemas? Kiiruste hetkeline tsenter nim antud lõike seda punkti, mille kiirus vaadeldaval ajahetkel võrdub nulliga. Kui keha liigub mittetranslatoorselt, siis selline punkt eksisteerib igal hetkel ja on seejuures üksainus. 159
pooluseks võetud punkti kiirusest ja antud punkti liikumisest koos kujundiga ümber pooluse kui ümber paigaloleva punkti. 156. Mis on vektor v BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Selgitada selle tähendust, anda mooduli arvutamise valem, selgitada kuhu on see vektor suunatud. 157. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonidest. Jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on suvalise 2 punkti kiiruste projektsioonid neid punkte ühendaval sihil võrdsed. 158. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Kas see on alati olemas? Kiiruste hetkeline tsenter nim antud lõike seda punkti, mille kiirus vaadeldaval ajahetkel võrdub nulliga. Kui keha liigub mittetranslatoorselt, siis selline punkt eksisteerib igal hetkel ja on seejuures üksainus. 159
· [5. aspekt] siirdepinna orienteeritus (normaal, põik, kald) · [6. vormiline tunnus] (Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne? (Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.) 34. Millised projektsioonide valiku põhimõtted? Valiku põhimõtted: · äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest · kaardi eesmärk: 1) konformsus topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised
167. Mis on vektor v BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Selgitada selle tähendust, anda mooduli arvutamise valem, selgitada kuhu on see vektor suunatud. Vektor v BA on punkti B kiirus kujundi pöörlemisel ümber pooluse A teljestiku Ax´y ´suhtes. See vektor on suunatud punkti liikumise sihis ümber pooluse A. Moodul arvutatakse valemiga v BA = BA 168. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonidest. Tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonid neid punkte läbival teljel on võrdsed. 169. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste
1x = L1I1x + L12I2 x , 1y = L1I1y + L12I2 y , (5.21) 2 x = L2I2 x + L12I1x , 2 y = L2I2 y + L12I1y , kus L1 ja L2 on staatori ja rootori induktiivsused ning L12 nende vastastikune induktiivsus. Tänu ristkoordinaadistikule võib aheldusvood määrata nende projektsioonidest 1 = 12x + 12y (5.22) 2 = 22 x + 22 y Mootorites on induktiivsused määratud magnetilise juhtivusega ja mähise keerdude arvuga. Elektromagnetilised sidestustegurid ja puistetegurid 179 L12
annaabi.ee 
