· TAT temaatilise apertseptsiooni test (mis toimub pildil?) Lastele näidatakse neid sageli. · Palutakse joonistada mingi pilt. Seejärel küsitletakse. · Juhuslikustatud vastuse tehnikad. Projektiivtehnikaid kasutatakse eriti just rühmavestlustes eesmärgiga koguda hinnanguid, mida vastaja ei oska (nt emotsioonid, kujutluspildid), ei saa (ta ei ole seda teadvustanud) või ei taha (delikaatsed, normatiivsed teemad) verbaalselt väljendada. Projektiivseid tehnikaid on väga erinevaid, enam kasutatavad on neist: sõnalised assotsiatsioonid (Palun kirjeldage oma esimesi tundeid ja mõtteid seoses ...); personifitseerimisülesanded (Kujutlege palun, et ... (nt erakond) on inimene (või auto, või loom, lill vms). Kirjeldage mulle seda sellisena lähemalt); seosed sõnade või piltidega (nt kollaa) (Valige mõned pildid (sõnad), mis teie arvates iseloomustavad ...);
Võrreldes eksisteerimisega on uurimine lühiajaline. Uurimise idee on ühiskonna kasu. Kuidas neid kõige efektiivsemalt õpetada ja tööle rakendada. Laste arengu uurimine on väga keerukas. Vanuse tõttu on piiratud uurimismetoodikad ja lapse interpreteerimine on tihti läbi vanemate, mis siis neid tulemusi mõjutab. Samuti võib mõjutada uurijate enda uskumused/ideaalid. Näiteks ema-lapse filmimine mõjutab ema käitumist kõvasti. Kasutatakse erinevate projektiivseid arvamusi nähtuse enda kohta või areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta. Projektiivne - ma projitseerin sulle selle omaduse. Näiteks vanem vastab imiku kohta, seal on palju asju sees, ei ole objektiivne. Arengupsühholoogilistes uurimistes tuleb silmas pidada kõike seda - võimalikke projektsooone, uskumise, metoodikate vigu, jne jne jne. Arengupsühholoogia uuringuid tehes peab silmas pidama arvamuste andjate orienteeritust ja
annaabi.ee 
