· Põhimaantee · Tugimaantee · Kõrvalmaantee · Ramp ja ühendustee · Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee Tee liigid: · Kohalik maantee · Kohalik tee · Eratee · Metsatee · Tänav · Jalgtee ja jalgrattatee · Talitee Metsateede klassid Ehitatud katetega metsateed jagatakse järgmistesse järkudesse vastavalt eesmärgile ja kasutuskoormusele: · I järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass I-M · II järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass II-M · III järgu metsatee ehk maaparandussüsteemide projekteerimisnormides klass III-M Metsatee liigid · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).tsementbetoonkate, mustkate jne).
selle osades arvestatavaid kiirendusi. (3) Mõningail juhtudel võib dünaamilisi koormusi käsitleda staatiliste koormustena, viimaseid vastavalt suurendades. (4) Mõningaid koormusi, nagu maavärisemise- ja lumekoormusi võib käsitleda kas avariikoormuste või muutuvate koormustena. (5) Eelpingestusjud (P) on alaline koormus, kuid otstarbekohasusest tingituna seda käsitletakse eraldi. Täpsemad andmed eelpingestusjõu kohta on toodud vastavates konstruktsioonide projekteerimisnormides. (6) Kaudsed koormused (mõjurid) võivad olla nii alalised Gind (näiteks tugede vajumine) kui ka muutuvad Qind (näiteks temperatuuri mõjud) ja neid käsitletakse sellele vastavalt. 4.2. Normikoormused (normatiivsed koormused) (1) Koormuste suurused antakse tavaliselt normisuurustena. Projekteerimise alused 20 (2) Koormuste normisuurused (Fk) määratletakse:
4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja õhu suhtelisele niiskusele kuni 65% ning mida ületatakse ainult mõneks nädalaks aastas (puidu tasakaaluniiskus sel juhul ). Teise kasutusklassi korral on parameetrid järgmised: 20oC ja 85%. Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormides on selgelt öeldud, et projekteerimisel tuleb kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu
fvk -- müüritise normnihketugevus, fvk0 -- müüritise normnihketugevus vertikaalkoormuse puudumisel, fx -- müüritise paindetugevus, fxd -- müüritise arvutuspaindetugevus, fxk -- müüritise normpaindetugevus, Materjalide omaduste arvutusväärtused Materjali või toote mingi omaduse arvutusväärtus leitakse valemiga Xd = Xk / M, kusM on materjali või toote omaduse osavarutegur, mis arvestab ebasoodsaid hälbeid normsuurustest. Osavarutegurite suurused antakse projekteerimisnormides EPN 26. Konstruktsiooni piirseisundid Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Kandepiirseisundi määravad konstruktsiooni purunemise või kandevõime kaotuse põhjustavad kahjustused. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina
19 50%. Esimene grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, muidu liivaga. Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4). Selle alusel jaotatakse pinnased olenevalt põhilise terasuuruse alusel kahte rühma jämedateralised pinnased ja peeneteralised pinnased. Mõlemates rühmades on kaks pinnaseliiki. Jämepinnaste hulka kuuluvad kruuspinnas ja liivpinnas, peenpinnase hulka möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi.
Idealiseeritud skeemis võetakse see jõud tema väiksuse tõttu nulliks ja eeldatakse, et tala ots saab vabalt lii- kuda toel. Suurte koormuste ja karedate toepindade puhul peab tekkivat tõmbejõudu arvesta- ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21 dimensioneerida lihtsustatud deformatsioonid ja antakse prnormides EPN 2.. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirseisundi arvutussuurus Ed leitakse arvutussuurused arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete
Valemid kujunevad veeküllastatud pinnases sellega võrdse surve poorivees uc. Kui vee väljavoolu Casagrande plastsuskaardi abil. Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka siin oluliselt lihtsamateks kui ruumiolukorra puhul ja ükski torude kraanid on avatud, toimub vee eemaldumine pinnasest. Aja jooksul rõhk Eesti projekteerimisnormides EPN 7.1. Selle alusel jaotatakse pinnased pingekomponent ei sõltu pinnase deformatsiooniparameetritest. langeb ning proovikeha tiheneb, see tähendab pinnas konsolideerub. Pärast olenevalt põhilise terasuuruse alusel kahte rühma jämedateralised pinnased Ülesande lahenduse joonkoormuse ( joon. 2.25) kohta andis Flamant seda kui neutraalpinge on täielikult hajunud, hakatakse väga aeglaselt ja peeneteralised pinnased
Esimene grupp jaguneb omakorda kruusadeks ja liivadeks olenevalt 4,75 mm jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, muidu liivaga. Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4). Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus < 0,06 Sauesisaldus mm % peenosises % Kruus <5 Jämedateraline pinnas (jä-
annaabi.ee 
