osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
(sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk EHITISTE TULEOHUTUSNÕUDED Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. Referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud ehitise turvalisuseks.
11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudatuste tegemine väga kulukas, tihti ka võimatu. Majaehitajal on vajalik tunda tuleohutusalaseid mõisteid. Neile leiab seletused projekteerimisnormist "Ehitiste tuleohutus. EPN 10.1. Üldeeskiri". Põlengu tekkimist tuleb ennetada. Selleks on koostatud projekteerimisnormide tuleohutust käsitlev osa, mis sätestab nõuded piksekaitseseadmetele, kütteseadmetele ja ehitusmaterjalidele, kasutusviisilt ohtlikumate elamu osade tule ja suitsu leviku tõkestamisele ning hoonetevahelisele kaugusele. Kui loetletud meetmed osutuvad ebapiisavaks, keskendutakse elamu tulepüsivusklassi tõstmisele, mis seab rangemad nõuded ehitusmaterjalide valikule. 2 Ehitusmaterjalid ja põlemine
..50 Haab 47 35...50 Paju 48...60 Pappel 49...63 1.2. Kuivatite klassifikatsioon Materjalide kuivatamiseks kasutatakse mitut tüüpi ja erineva konstruktsiooniga kuivateid. Nende klassifikatsioon on tabelis 2. Tabel 2. 1.3. Projekteerimisest Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormide EPN 5.1.1 järgi jagatakse puitkonstruktsioonid kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja 4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja
puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi sisse- kannet merre (D5) Kavandatud tegevused: 1.Merre suubuvate sademevee toruotsade kaardistamine. 2.Olemasolevate sademevee sisselaskude vee kvaliteedikontrolli tõhustamine illegaalse fekaalvete sademeveekanalisatsiooni juhtimise tuvastamiseks. 3.Sademevee käitlemiseks rannapiirkonnas sobivate tehnoloogiliste ja ökoloogiliste lahenduste selekteerimine ja katsetamine. 4.Projekteerimisnormide ja -tingimuste läbivaatamine sademevee käitlemise aspektist - imbala/riba nõue jms. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – mereprügi (D10) 8. Mereprügi probleemi teavitamine ja plastpakendite merre sattumise ennetamine Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista- misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et ennetada prügi merre sattumist. • Mere prügistamise oluliseks allikaks on rannaaladel ja
Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseerimisele lähtudes Euroopas aksepteeritud kvaliteedi tasemest. (3) EPN-des antakse tööde teostamise ja kvaliteedikontrolli osas ettekirjutusi ainult sedavõrd, kui see on vajalik projekteerimiseelduste
tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus Sauesisaldus < 0,06 mm % peenosises % Kruus <5 mepinnas) < 0,06 mm 40 Möllikas kruus 5 - 15 < 20 Jämedateraline pinnas (jä-
liivadeks olenevalt 4,75 mm jämedamate terade hulgast. Kui neid on üle poole, siis on tegemist kruusa, muidu liivaga. Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. Peeneteraliste pinnaste peenem jaotus toimub niinimetatud Casagrande plastsuskaardi abil Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka Eesti projekteerimisnormides (tabel 2.4). Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus < 0,06 Sauesisaldus mm % peenosises % Kruus <5 Jämedateraline pinnas (jä-
annaabi.ee 
