peakilp. Määramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi varustuskindluses selliseid asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt loodusõnnetusi elektriliinide projekteerimisnorme ületavat äikest ,tuult ,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite(ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis kehtivast Euroopa standardist (elektrivõrkude pinge tunnussuurused.) see
a. suvel vastavate Eurocode'de alusel. (2) Kuni EPN-de (järkjärgulise) valmimiseni jäävad kasutusele N. Liidu Projekteerimise alused 3 ehitusnormid (SNiP). Vastavaid SNiP-e vib (kokkuleppel tellijaga) paralleelselt EPN-de eelnõudega (tähistatakse EPN-ENV) kasutada kuni EPN-i kehtestamist normieelnõust normiks. Paralleelselt SNiP-iga võib kokkuleppel tellijaga kasutada ka muude maade (näiteks Soome, Rootsi, Saksa jne) projekteerimisnorme. Pärast normiks kehtestamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. (3) EPN-d on koostatud selliselt, et neid oleks võimalik üksteisest sõltumatult kasutusele võtta. Täielik üleminek kigi konstruktsiooniliikide ja -tüüpide osas EPN-dele on pikaajaline protsess, mille kestus sõltub vastavate Eurocode'de valmimise kiirusest, samuti EPN-de koostamiseks eraldatavate materiaalsete ressursside suurusest. (4) Ülaltoodust lähtudes võetakse EPN-d (või EPN-ENV-d) kasutusele
seisukohtadega, o projekteeritud lahendused peavad toimima nii ehitustehniliselt, ehitusfüüsikaliselt kui ka arhitektuurselt, o kahjustuste korral on esmatähtis kahjustuse või probleemi põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine, o võimalikult palju kasutada ja säilitada hoonete ajaloolisi väärtusi. Hoone renoveerimisel tekib küsimus, milliseid projekteerimisnorme rakendada. Hooned on algselt ehitatud tänastest standarditest erinevate ja üldiselt väiksemat turvalisust nõudvate normide järgselt. Täna Eestis kasutusel olev projekteerimisstandard (Eurokoodeks) kehtestab näiteks suuremad lume- ja kasuskoormuse väärtused või ka materjalide tugevusomaduste varutegurid. Seetõttu tuleks renoveerimisel püüda 210 rakendada Eurokoodeksi turvalisuse taset nii palju kui võimalik, jäädes siiski reaalsuse
annaabi.ee 
