Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks on projekteerimistingimused. Projekteerimisluba Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib teha eskiisprojekti põhjal. Projekteerimisloaga kaasnevad projekteerimistingimused (haldusorgani ja tehnovõrkude haldajate nõuded). Projekteerimise lähteülesanne Lähteülesande koostab tellija või tema poolt volitatud konsultatsiooni- või projekteerimisbüroo. Projekteerimise lähteülesanne peab olema kooskõlas
Alustati 7 erialaga, 3 osakonnas (päevases 104, õhtuses 62 ja kaugõppe osakonnas 336 õpilast). 1975. aastal eraldas 5 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA linnavalitsus Tallinna Majandustehnikumile ehituskrundi Tammsaare tee 147 suurusega 5000 m. Projekteerimisluba saadi 1979 ja nurgakivi pandi 22.06.1984. aastal. Uues õppehoones algas töö 13.10.1986. aastal. Alates 1993.a. kannab kool Tallinna Majanduskooli nime. Juhtimisstruktuur: Kvaliteedijuhtimise keskkonnas toimiva juhtimissüsteemi kandvateks elementideks on: eesmärkide püstitamine;tegevuste planeerimine;ülesannete fikseerimine ja
Sõltuvus ei vaja aega ja ressursse; (peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonist sõltuvust teisest tähistab punktiirjoonega nool) 5. Loetle dokumendid, lisaks hoone projekti standardis ettenähtule, mille koostamist omanik peaks nõudma projekteerijalt selleks, et kontrollida ehituse hinna ja kvaliteedi suhet. 1)konsultatsioonilepingu üldised tingimused 2)projekteerimise lähteülesanne 3)projekteerimistingimused (projekteerimisluba) 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude ühendamise tingimused 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid 7)ehitusmaksumuse limiit 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne) 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase). 6. Millest osadest koosneb ehituse eelprojekt (varem nimetatud tehniline projekt) Eelprojekt - ehitusloa taotlemiseks
variaandid.4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude tüüpvõrkgraafikute analüüs. Tulemus võrkgraafikute - finantskulud(laenuintressid) projekteerimisluba. Koostatakse defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised klassifikaator. Üks võrkgraafiku töö sisaldab mitu - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks detailplaneering
4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6)Arveldused. 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine. 11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine osadeks. 1)Saadakse projekteerimislitsents ja õigus projekteerida.2)Projekteerimise staadium. Omavalitsus lubab või ei luba ehitada. Omanik teeb projekterimis taotluse.3)Ehitiste register. Arhitektid hakkavad pakkuma variaandid.4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast projekteerimisluba. Koostatakse detailplaneering.5)Projekteerija vastutus projekterimis vigade eest ja kahjude hüvitamine.6)Kavandi mahu määramine-a: võimalus hinnata ja kooskõlastada. b: võimalus ehitada ja kontrollida.7)Projekteerimine: a-ühes staadiumis(a+b), b-kahes staadiumis(a ja b). Võib projekteerida ka osade kaupa- ehitusjärkude kaupa-iseseisvalt võetav ehitise osa. *Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist
· EHITISE LUBATUD KÕRGUSE PLANEERIMISE KORRALDUS: · AVALIKKUSE INFORMEERIMINE · PLANEERINGU VÄLJAPANEK · AVALIK ARUTELU · LAHKHELIDE LÄBIVAATAMINE SEADUSEGA MÄÄRATUD KORRAS · PLANEERINGU KINNITAMINE · KAHJUDE HÜVITAMINE 4.3. PROJEKTEERIMISE STAADIUMID JA KAVANDI KOOSSEIS PROJEKTEERIMINE JA KOHALIK OMAVALITSUS 30 EHITISTE REGISTER PROJEKTEERIMISE TINGIMUSED ( PROJEKTEERIMISLUBA ) PROJEKTEERIJA VASTUTUS JA KAHJUDE HÜVITAMINE KAVANDI MAHT ON MÄÄRATUD : A) VÕIMALUSEGA HINNATA JA KOOSKÕLASTADA B) VÕIMALUSEGA EHITADA JA KONTROLLIDA ERISTATAKSE KOLME KOMPLEKSSE EHITUSPROJEKTI STAADIUMI (EVS 811-2002): EELPROJEKT MÄÄRAB PÕHIMÕTTELISED TEHNILISED LAHENDUSED, VÕIMALDAB HINNATA PROJEKTLAHENDUSI JA SAADA KÕIK EHITAMISEKS VAJALIKUD LOAD NING KOOSKÕLASTUSED, VÕIMALDAB HINNTA PROJEKTI MAKSUMUSE PÕHIPROJEKT TÄPSUSTAB JA DETAILISEERIB EELPROJEKTI