paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. AS Silikaat Rea tellis 0,41/ tk Väärik tellis 0,46-0,51/ tk Klombitud silikaat 0,51-0,70 / tk AS Pärnu Plaaditehas Puitlaastplaatid, hinnad sõltuvad plaadi suurusest otstarbest alates 2,03-6,26/m2.
kaubamärgi all Vetonit , ABS ja nüüd Weber. Isetasanduvate segude rühmas on tunnustatud meie tooteid tänu väga heale valguvusele, mille tagab kohalik tooraine ja aastatepikkune kogemus. Põrandasegusid on kontsernis toodetud juba üle 50 aasta. Weberi toodetel on samuti väga hea käsitasandussegude valik. Fibo plokkidest ja Leca® Design soojustusega plokkidest on lihtne ehitada ajas kestvaid konstruktsioone. Nende plokitoodete kasutamine ei sea projekteerijatele piiranguid ning plokkide ladumine on lihtne ja kiire. Lõpuni läbi mõeldud lahendused lihtsustavad ehitusprotsessi ning selle tulemuseks on energiasäästlikud, kauakestvad ja ekspluatatsioonis vähest hooldamist vajavad ehitised. Loodus pakub parimaid lahendusi. Fibo kergkruusatooted vastavad ideaalselt usaldusväärsuse ja looduslikkuse nõuetele, sest nende lähtematerjaliks on puhas eestimaine pruunsavi. Savi põletamisel saadud keraamiliste graanulite ehk
13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a
7 5.0 118.33 249.67 295.4 994 33.6 34.1 6.0 118.17 250.17 295.6 1064 36.0 6. JÄRELDUSED Silikaattooted on valmistatud lubjast ja kvartsliivast ning kivistunud kõrge rõhu all oleva auru keskkonnas (allutatakse autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm.). Ehitajate poolt hinnatud, kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Projekteerijatele annab telliskivi piiramatuid võimalusi isikupäraste nägemuste teostamisel. Tootja poolt, AS Silikaat, on määratud järgmesi karakteristikuid: nominaalmõõtmed – 250 x 120 x 88 mm, kaal – 5200 g, tihedus – 1850 ... 1950 kg/m3, survetugevus – M25 (25N/mm2), veeimavus 10-15% massi järgi (EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi
mille käigus koostatakse ühistule hankejuhend. Hankejuhendis uuritakse välja, mida korteriühistu peab arvestama parima soojustagastuse saamiseks ning mida see soojustagastus tegelikkuses võimaldab. Lisaks on hankejuhendis töid arvestav indikatiivne maksumus, tagasimakse aeg, tööde kestvus ning mõju elanikele. Korteriühistud juhendatakse energiasäästu võimaldavate renoveerimistööde projekteerimisel algusest lõpuni. Kõikidele projekteerijatele edastatakse täpsed lähteülesanded, mis omakorda lihtsustab projekteerijate tööprojekti koostamist. Tööprojekt võimaldab täpsemat hinnakalkulatsiooni paigaldusele, mis tagab hanke korraldamisel parima valiku tööde teostajate osas. Vanade korrusmajade suurim soojakulu on tingitud ventilatsioonist ning konstruktsioonide õhuleketest. Tihti arvatakse, et sundventilatsioon on soojuskulusi suurendav tegur, kuid viimased andmed näitavad vastupidist.
13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Timo Randoja MÜÜRITÖÖD Iseseisev töö Juhendaja Kaido Toobal Tartu 2008 Silikaat tellis Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud:
13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a
aknaklaasidest kuni suursuguste vitraažide, modernsete klaaspiirete ja klaaskonstruktsioonideni. Samuti on olemas veel väga palju erinevaid klaasi liike, referaadis on välja toodud põhilisemad ja laialdamaselt kasutatavad. Klaasid jagatakse tegelikult kahte suurde rühma: fasaadklaasid (röntgen klaas, energiasäästuklaas, turvaklaas, mürasummutav klaas, taustvärvitud klaas, siidtrükitud klaas); sisustusklaasid ( dekoratiivklaas, peeglid, matistatud klaas, dušisein, klaasist trepid). Projekteerijatele ja ehitajatele on klaas üks väga huvitav ja keeruline materjal millega tööd teha. Klaas on ilus ka vaatajale ning linna pidlis muudab see linnaüldpildi modernsemaks nign atraktiivsemaks. 14 VIIDATUD ALLIKAD 1. E. Laasme, „Ehitusinfo,“ 2008. [WWW ]http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=6771 (11.04.15) 2. Ehitusmaterjalide käsiraamat. (2005). Tallinn: Presshouse, 210 lk. 3
tingimustest). Müüriseotisel on kahene funktsioon: esiteks peab müüriseotis tagama müüritise töö võimalikult ühtse materjalina;teiseks võib seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga. Suurt tähtsust omab Fibo plokkide ülekate müüritises ja ülekate peab olema minimaalselt 1/4 ploki pikkusest. Võib julgelt väita, et Fibo toodete kasutamine ei sea arhitektidele ja projekteerijatele piiranguid ning turvaline on kasutada ühest materjalist (kergkruusast) valmistatud tooteid, mis käituvad erinevates olukordades (näit.mahumuutuste osas) ühte moodi. Tänu plokkide ja silluste laiale nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone. Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija
projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. 5 Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a
on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest. Hoone energiatõhususe arvutamisel peaks kindlasti arvestama hoone ehitamiseks, parandamiseks ja parendamiseks kuluvate materjalide ning tarindite tootmiseks ja transpordiks kulunud energiat ning sellest tekkinud CO2 emissiooni [3]. Ka projekteerijatele ja ehitajatele on teada, et juba aastast 2009 kehtib uutele rajatavatele hoonetele madalenergia nõue. Kuid juba aastaks 2020 on Euroopa Liidus ette nähtud, et uutel kavandatavatel hoonetel oleks võimalik liginullenergiahoone või suisa pluss energiahoone (plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Maakeeli rääkides- küte ja elekter on nö. tasuta)
U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal.
24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid
Ehitusmajanduse ja juhtimise suunal on vastavad arvud 36% ja 19%. See tähendab et ühisõpe neil kahel suunal on 88%. Seega ehitusmajandusele spetsialiseerunutele ületavad tehnilised ained kaks korda majandus- ja juhtimisainete mahu. Sellega luuakse lai tehniline aluspõhi, mis võimaldab tööturul liikuda ühest kutsevaldkonnast teise. Tehnikasuunal spetsialiseerunute inseneriainete suurem maht on täidetud projekteerijatele vajalike konstruktsioonid projekteerimise süvakursustega. Sealjuures on probleem spetsialiseerumisest hariduse ja kutse tasanditel erinev. Kuna kutse omandamine järgneb hariduse omandamisele, siis võib esimest käsitleda eesmärgina ja alustada probleemi käsitlemist eesmärgi püstitamisega. Kutsetegevuse seisukohalt võiks vaadelda nelja gruppi spetsialiste, kelle hariduses majandus- ja juhtimisalaste teadmiste osakaal peaks varieeruma nii kutsevaldkonniti kui ka mahus.
gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ &&
cat - > priidu.koduleht.tgz'
10. Telnet
Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse
virtuaalterminali re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele
Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta
äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema
osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid
temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
kinnisvara korrashoiu mõiste ka mitmeid selliseid tegevusi, mida majanduse tegevusalade klassifikaator käsitleb väljaüürimisena, kinnisvaraprojektide arendamisena ja kinnisvara inventariseerimisena. 64. EVS 807:2010 kasutajad ja kasutusotstarve Standard on mõeldud kasutamiseks: − kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks − ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks; − ehitusettevõtjatele seoses vajadusega hankida, koostada ning komplekteerida ehitus- ja paigaldustööde lõppedes juhendid hooldamiseks ja kasutamiseks − kinnisvara korrashoiuga tegelevatele ettevõtetele oma tegevuse kavandamiseks, lepingute sõlmimiseks, osutatud teenuste kohta aruandmiseks ja majandustulemuste analüüsimiseks;
13. Interneti kaugterminali protokollid TELNET. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid.
Port Protokoll
23 TELNET
Telnet on TCP/IP rakenduskihi protokoll, mis tagab arvutiressursside kaugkasutuse virtuaalterminali
re iimis. Telnet protokoll on mingil määral baasprotokolliks kõigile teistele Interneti protokollidele: tema
läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi
administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja
uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti
mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
hoitav kinnisvara vastaks kehtivatele energia säästuga seotud põhimõtetele. 68. EVS 807:2004 kasutajad ja kasutusotstarve. - Käesolev standard on mõeldud kasutamiseks kinnisvara korrashoiuga seotud tegevuste korraldamisel. Standard on mõeldud kasutamiseks: - kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks ja ruumide kasutamiseks; - ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks; - ehitusettevõtjatele seoses vajadusega hankida, koostada ning komplekteerida ehitus- ja paigaldustööde lõppedes juhendid hooldamiseks ja kasutamiseks; lepingust tulenevalt võib ehitustöövõtjal olla ka kohustus hoolduspersonal koolitada ja selgitada nende kohustusi; - kinnisvara korrashoiuga tegelevatele ettevõtetele oma tegevuse
põhimõtetele. 68. EVS 807:2004 kasutajad ja kasutusotstarve. - Käesolev standard on mõeldud kasutamiseks kinnisvara korrashoiuga seotud tegevuste korraldamisel. Standard on mõeldud kasutamiseks: − kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks ja ruumide kasutamiseks; − ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks; − ehitusettevõtjatele seoses vajadusega hankida, koostada ning komplekteerida ehitus- ja paigaldustööde lõppedes juhendid hooldamiseks ja kasutamiseks; lepingust tulenevalt võib ehitustöövõtjal olla ka kohustus hoolduspersonal koolitada ja selgitada nende kohustusi; − kinnisvara korrashoiuga
põhinevad piirseisundite meetodil ja osavarutegurite süsteemil. Samas see ei välista teiste meetodite kasutamist. (2) Uute konstruktsioonide projekteerimisel tuleb EPN 1 käesolevat osa kasutada koos EPN 1 muude osade ja teiste projekteerimisnormidega (EPN 2...7). Eeldatavad kasutajad (1) Seoses ülaltoodud tehniliste eesmärkidega on EPN-ENV 1 osa 1 ette nähtud kasutamiseks: · EPN-de ülejäänud osade koostajatele; · ehitiste tellijatele, ehitusettevõtjatele ja projekteerijatele; · ametiisikutele, samuti nagu EPN-ENV 1 teised osad ning teised EPN-d. EPN-ENV 1.1: PROJEKTEERIMISE ALUSED 1. SISSEJUHATUS 1.1. Eesmärgid (1) EPN 1 osa 1 määratleb ehituskonstruktsioonide ohutuse ja kasutus- kõlblikkuse põhimõtted ja nõuded ning annab konstruktsioonide arvutuse alused. 1.2. Kasutusvaldkond (1) EPN 1.1 annab alused ja üldpõhimõtted ehitiste projekteerimiseks, kaasaarvatud ka geotehniline projekteerimine ja seda kasutatakse koos
kinnisvarasektoris AA- s nr 67 (osaliselt) Standard 4.2 ja sissejuhatuses ka 66. EVS 807:2010 kasutajad ja kasutusotstarve Käesolev standard on mõeldud kasutamiseks kinnisvara korrashoiuga seotud tegevuste korraldamisel. Standard on mõeldud kasutamiseks: kinnisvara omanikele oma kinnisvara korrashoiustrateegia kujundamiseks ja selle alusel tegevuskavade koostamiseks ning kokkulepete sõlmimiseks korrashoiu tagamiseks ja ruumide kasutamiseks; ehitiste projekteerijatele nende poolt pakutavate uusehituste või rekonstrueerimiskavade projektlahendite tehnomajanduslikuks põhjendamiseks ehitise ja selle üksikosade eluea jaoks; ehitusettevõtjatele seoses vajadusega hankida, koostada ning komplekteerida ehitus- ja paigaldustööde lõppedes juhendid hooldamiseks ja kasutamiseks; lepingust tulenevalt võib ehitustöövõtjal olla ka kohustus hoolduspersonal koolitada ja selgitada nende kohustusi;
praktikud jt) võivad kasutada erinevalt. Niisamuti on olemas oht, et ühe ja sama objekti kohta kasutatakse mitut erinevat terminit. Et võimaliku „terminoloogilise lõtku“ eest ei ole kaitstud ka selle õppematerjali koostaja, on kõik parandused ja täpsustused väga oodatud ja teretulnud. Õppematerjal sobib kasutamiseks maastikuehituse ning arboristi eriala õppuritele ning praktikutele, haljastustööde projekteerijatele, tellijatele ning kvaliteedijärevalve eest vastutajatele, haljastusfirmade ja kommunaalettevõtete töötajatele, kasvupinnaste ja multšide tootjatele jt. Lugemise hõlbustamiseks ei sisalda õppetekstid viiteid; igas peatükis kasutatud allikmaterjalide loetelu on esitatud selle peatüki lõpus. 5 I osa: KASVUPINNASTE OMADUSED 6 1
annaabi.ee 
