aastal ülejäägis 0,9% SKPst ning aastal 2016 moodustab ülejääk oodatavalt 1,2% SKPst. Seejärel langeb eelarve prognoosi järgi struktuursesse tasakaalu (vt ka tabel 5). Vaba raha on riigieelarves jätkuvalt vähe ja investeerimisvõimekus sõltub välistoetustest Järgmisel neljal aastal kasvavad Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulud kogu prognoosiperioodi vältel keskmiselt ca 5% aastas, ületades 2019. aastal 10 miljardi euro piiri. Maksutulude osakaal on prognoosiperioodil keskmiselt ca 85% riigieelarve kogutuludest, aastatel 20182019 suureneb veidi mittemaksuliste tulude osakaal, sest kasutatakse enam Euroopa Liidu toetusi. Keskmiselt ca 5% aastas suurenevad prognoosi kohaselt ka riigieelarve kulud. Suurem osa riigieelarve kuludest on seadustega või muul viisil ette kindlaks määratud. Sellised fikseeritud kulud moodustavad Rahandusministeeriumi andmetel 2016. aastal 78% riigieelarvest
prognoosiga? a) Halvenenud b) Jäänud samaks c) Paranenud 3. Eesti Panga hinnangul kasvab majandus aastal 2018 võrreldes eelmise aastaga: a) Aeglasemalt b) Kiiremini c) Samas tempos 4. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 4 on toodud võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega. Kes prognoosib Eestile kõige kõrgemat kasvu aastaks 2019? a) Eesti Pank b) Rahandusministeerium c) Euroopa Komisjon 5. Pakkumispoole kitsendavat mõju majanduse kasvamisele prognoosiperioodil näitab see, et ettevõtjate hinnangul piirab tööjõupuudus praegu tootmist enam kui varem. Seega võib öelda, et: a) Eesti majanduse maht ületab potentsiaali. b) Eesti majanduse maht jääb alla potentsiaalsest mahust. c) Eesti majanduse maht vastab potentsiaalsele. 6. Palgakasv jääb endiselt kiireks, kuid seda tasakaalustab tootlikkuse tõus. Ettevõtted ise hindavad oma konkurentsivõimet väljaspool Eestit endiselt tugevaks ning hinnangud
vaatlustele tuginev prognoos nõrgendab prognoositava välistingimuse olemuse kohta tehtud lähte-eeldusi. Selle tulemusena suureneb prognoosi paindlikkus. Lähteinformatsioon esitatakse aegridadena, mis iseloomustavad prognoositavat väliskeskkonna tingimust S ja selle taste kujundavaid tegureid Dk. Väliskeskonna tingimuse determinantide aegridade alusel tehtud prognoosi puhul langeb ära eeldus, et väliskeskkonna tingimust määravate determinantide kompleksi absoluutsed juurdekasvud on prognoosiperioodil konstantse suurusega. Iga determinandi Dk muutumist minevikus (vaatluste aegrida) ja oodatavat muutumist tulevikus käsitletakse eraldi. Üldiste seaduspärasuste kõrval tuuakse iga teguri puhul välja ka selle muutumise spetsiifilised iseärasused. Säilib aga eeldus, et tulevikku kanduvad ule determinantide mõju kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid. Sellest hoolimata avatakse välistingimuse S kujunemise põhjus-tagajärg-seosed uksikasjalikumalt
tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. - Lähteinformatsioon esitatakse aegridadena, mis iseloomustavad prognoositavat väliskeskkonna tingimust S ja selle taset kujundavaid tegureid. Väliskeskkonna tingimuste determinantide aegridade alusel tehtud prognoosi puhul langeb ära eeldus, et väliskeskkonna tingimust määravate determinantide kompleksi absoluutsed juurdekasvud on prognoosiperioodil konstanse suurusega. Iga determinandi muutumist minevikus ja oodatavat muutumist tulevikus käsitletakse eraldi. Üldiste seaduspärasuste kõrval tuuakse iga teguri puhul välja ka selle muutumise iseärasused. Säilib aga eeldus, et tulevikku kanduvad üle determinantide mõju kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid. - Determinantide aegread on üldjuhul omavahel tihedas statistilises seoses, eelkõige neis sisalduvate
annaabi.ee 
