Kuigi traditsiooniline lähenemine koormuse käsitlemisele võib anda kasutuskõlblikke tulemusi, saab koormusnäitajaid leida tunduvalt täpsemalt ja mitmekülgsemalt, kui koostada koormuse matemaatiline mudel. Mudeli koostamisel selgitatakse välja koormuse füüsikalised omadused ja esitatakse need kvantitatiivselt. Koormust tuleks jälgida vähemalt mõne aasta vältel, et selle omadused tuleksid esile. Koormusmudeli olulised eelised prognoosimudelite ees tulevad selgelt esile, kui vaadelda mudeli rakendusi. Sel ajal kui prognoosimudelid on ette nähtud vaid koormuse lühiajaliseks prognoosimiseks, võimaldab koormusmudel palju enam. Prognoosimise kõrval on võimalik koormust analüüsida ja imiteerida. Nii võib uurida prognoosivigade tekkepõhjusi, välja selgitada, milline oleks koormus olnud normaaltemperatuuril või erandlikes ilmastikuoludes ja palju muud. Ka ei ole prognoosi ennetusaeg arvutuslikult mingil määral piiratud
suunatud põhiliselt majapidamiste täiendavale finantseerimisele. Pakkumise poole stimuleerimine avaldab mõju teatud viitajaga ning investeeringute mõju avaldub täielikult alles pärast abiprogrammi lõppu. Näiteks võimaldavad pakkumise poole meetmed vähendada edaspidi pikaajalist töötust ning suurendada tööhõivet.Eestis välja töötatud makroökonoomilised mudelid Eesti Panga esialgsed mudeliversioonid põhinevad Maailmapanga majandusliku tasakaalu- ja prognoosimudelite RMSM (World Bank Revised Minimum Standard Model). Mudel on suunatud makromajandusliku tasakaalu hindamisele. Mudeli põhiversioon sisaldab 430 muutujat ja koosneb kaheksast plokist: 1. Elanikkond ja tööjõud 2. Sisemajanduse koguprodukt 3. Import 4. Eksport 5. Maksebilanss 6. Võlavajadus 7. Teenindatavad võlad 8. Võlgade teenindamise näitajad .Eestis nagu ka teistes üleminekumaades takistab oluliselt mudelite rakendamist kaks asjaolu:1. Mudeli parameetrite hindamiseks puuduvad
annaabi.ee 
