KT 5 aines Elektrijaotustehnika 5.Elektrivõrgu koormus 1. Koormusmudelid ja prognoosimudelid Koormusi on vaja prognoosida lühema või pikema ennetusajaga (mõnest tunnist aastani ja enam), aga ka analüüsida ja imiteerida. Vajalike koormusandmete laad sõltub rakendusest. Peaaegu alati on vajalik matemaatiline ootus koormuse pikaajalise prognoosi või mõne muu nimetuse all. Kuigi traditsiooniline lähenemine koormuse käsitlemisele võib anda kasutuskõlblikke tulemusi, saab koormusnäitajaid leida tunduvalt täpsemalt ja mitmekülgsemalt, kui koostada koormuse matemaatiline mudel
piirimaile. ,,Kuidas ettevõtted kohanevad miinimumpalga tõusuga? Uuringutulemused Kesk- ja Ida-Euroopast." Malk, L. et al. (2017). ,,Euroopa Liidu riikide viivislaenude prognoosimudelid." Staehr, K., Uusküla, L. (2017). ,,Rahastamispiirangute mõju teadus- ja arendustegevusele üle majandustsükli". Männasoo, K., Meriküll, J. (2015). Kujunes välja XX saj 30-ndatel ,,Eurole ülemineku mõju inflatsioonile Eestis
muudest allikatest kogutud andmehulkadega. 22. Tsüklonite ja antitsüklonite peamised liikumisteed Euroopas ja Eestis. 23. Lühi- ja pikaajalised prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 1-2 päeva. Pikaajalisi prognoose (järgmine dekaad, kuu jne.) tehakse statistiliste meetoditega, lähtudes meteoroloogiliste andmete aegridadest. Need on tunduvalt ebatäpsemad kui lähema nädala prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 1-2 päeva ja on palju täpsemad kui pikaajalised prognoosid. 24. Prognoosimudelid. 25. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus: kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille aluspind saab, erineb olenevalt asukohast maakeral Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate Atmosfääri tsirkulatsioon: Kutsuvad esile erinevused aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest eelmisest tegurit. 26. Klimatoloogia ja kliima mõiste. Antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude
Tähtis, kuna seosed avaldavad mõju tulemustele, seda nimetatakse põhjus-tagajärg-seosteks. Näiteks on väliskeskkonna elemente, mis vahendavad tagasisidet kahe protsessi parameetri vahel. Või mõjutavad kaudselt tulemusi jne (lk 109 joonis). 3.Milles seisneb väliskeskkonna kvantitatiivse analüüsi olemus ja tähtsus väliskeskkonna piiritlemisel? Kvantitatiivse analüüsi tulemusena konstrueeritakse väliskeskkonna tegurite taseme (väärtuste) prognoosimudelid ja väliskeskkonna tegurite poolt juhitava protsessi parameetritele avaldatava mõju intensiivsust kvantitatiivselt hindavad mudelid. Sellega tekib võimalus prognoosida väliskeskkonna tegurite muutumist ja toimunud muutuste mõju valitud tegutsemisvariandi elluviimise tulemustes. Prognoosi- ja seosemudelite kvantitatiivse analüüsi käigus aheneb oluliselt vaatlusaluste mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring:
135. Milles seisneb väliskeskkonna kvantitatiivse analüüsi olemus ja tähtsus väliskeskkonna piiritlemisel? - Väliskeskkonna analüüsi 2. etapil toimub teoreetiliselt väljatoodud tegurite taseme muutumistendentside ja mõju intensiivsuse kvantitatiivne analüüs juhitava protsessi või selle analoogide senist toimimist iseloomutavate andmete alusel. Analüüsi tulemusena konstrueeritakse väliskeskkonna tegurite taseme prognoosimudelid ja väliskeskkonna tegurite poolt juhitava protsessi parameetritele avaldatava mõju intensiivsust kvantitatiivselt hindavad mudelid. Sellega tekib võimalus prognoosida väliskeskkonna tegurite muutumist ja toimunud muutuste mõju valitud tegutsemisvariandi elluviimise tulemustes. - Prognoosi- ja seosemudelite kvantitatiivse analüüsi käigus aheneb oluliselt vaatlusaluste mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring:
annaabi.ee 
