Hüdrobioloogia konspekt
järve teises otsas. Kui veekogu nõlv on järsk, hakkavad setted mööda nõlva sügaviku
poole nihkuma – SETETE FOKUSSEERIMINE. Põhjas setteid lisandub ja keerutatakse
uuesti üles.
Horisontaalsuunaline vee liikumine etendab suurt osa mõnes ookeani piirkonnas (Peruu ja
Tšiili läänerannik ja Aafrika edelarannik)
Biomassi levik süvavees:
Madalates rannaalades on bioproduktsioon mitukümmend korda kõrgem kui hästi sügaval.
Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset
termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud
piirkondades põhjaloomastiku biomass kümneid kordi madalam (O2 defitsiit). Oligotroofsetes
järvedes biomass tavaliselt madal. 4 km sügavusel biomass 0,1 g/m2.
Populatsiooni produktiivsus sügavees
Bentilistel makroselgroogsetel on eriproduktsioon 5 ühe generatsiooni jooksul (mitu järglast
on ühe aasta jooksul)