kultuurielus, ent juba 1925.a jõuti Kultuurikapitali loomiseni. Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerimisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson
Vabariigi algusaastail oli majandusliku kitsikuse tõttu raske saavutada märgatvat edenemist kultuurielus, ent juba 1925. aastal jõuti kultuurkapitali loomiseni. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sisstetulek jagati mitmesuguste kultuuride vahel ära. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasjastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeele haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Iseseisvusaastail laienes märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Samaaegselt tutvustati üha laialdasemalt eesti kultuurisaavutusi: välismail toimusid kunstinäitused, teatrite ja kooride külalisesinemised. Kultuurielu kiire kaasajastumine ei tähendanud traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. 1930
a. mängusaali ümberehitusele (istekohti oli 340 ringis). 1887 ehitati suvisteks vabaõhuetendusteks uus aialava (istekohti oli 1100 ringis). Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku
Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja muutumine nõukogude perioodil. * Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. * Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: -postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. -trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid.
Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helekunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanikea Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt organisatsioonid. Traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist, püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. 1930
õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud viis arengustaadiumi, mille elukutsed läbivad professionaalseks ametiks arenemisel: 1) amet muutub põhitegevusalaks = täishõive tekkimine
Prantsuse traditsooniga. Euroopa, mida enne oli esindanud Saksamaa, avardus – vastuhakk sumbunud baltisaksa mõtteviisile. See, mida „N-E“välja pakub, on eliidikultuur, mille üks oluline muutuja on see, et kultuur seoti linnaga. „N-E“ on moodsa linnakultuuri edendaja. Nende suhtumine loomingusse oli mõnevõrra teine: seni harrastuslik, ajakirjanduslik. Nnooreestlased said aru, et pooliku hoiakuga ei jõua kohale. Võeti suund kunsti professionaliseerumise poole. Tõsteti esile noorus kui ühiskonda muutev ja edasiviiv jõud, st selgelt enese eraldamist konservatiivsusest, pessimismist, mis levis venestusajaga. Eraldati end baltisaksa mõtteviisi pooldajatest. Nõuti idealismi, seniste jõudude koondumist. Mõjusid, mis nt olid olulised Tuglasele või Suitsule jne, oma kriteeriumitest lähtus Aavik. See polnud ülimalt üksmeelne „N-E“ sisering. „N-E“ korraldatud muutmise paralleel ei pidanud olema ainult
annaabi.ee 
