KONTSEPTUALISM Neli põhilist lähtekohta Kunstiteos on IDEE, ÜLDMÕISTE, mitte materiaalne objekt Keele ja kunsti erinevuse ähmastamine Kunsti kommertsialiseerumise taunimine Sotsiaalne staatus ei tohiks omada võimu kultuuri üle Concept Märksõnad: idee, kontseptsioon, eesmärk, kriitika, keel Kunstniku kui teostaja roll väike Primitiivsus, lihtsus levinud, kavatsused selged Deklareeriti, et tuleb loobuda tühjade vormide produtseerimisest Nimed ja numbrid Jõuline ettekuulutaja kunstnik-dadaist Marcel Duchamp Algus 1958, Pariisis Iris Clert'i galeriis "Tühjus" 1967. aastal määratleb ja propageerib Sol LeWitt Mõjukaim Joseph Kosuth "Kunst tõestab ennast ise nagu matemaatikagi" - J. Kosuth "Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst" - D. Judd John Baldessari (s. 1931) "A TWO-DIMENSIONAL SURFACE WITHOUT ANY
Tehti amorfsetest, kindla kujuta materjalidest, näiteks liivast jne. Sama tüüpi nähtused leivisid Euroopas. Arte Povera. Mario Merz, Jannis Kounellis. Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine. Teoseid luuakse looduses otseses mõttes: joonistatakse kõrbes liivas jms. Huvi tulnukate märkide ja ökoloogia vastu. Robert Smithson, Walter de Maria. Paljud antivormid olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega. Kontseptualism: tühjade vormide produtseerimisest loobumine. Joseph Kosuth: kunsti olemus, see on kunsti defineerimine. Tema teost võib mõista kui küsimusi vaatajale. ,,Kunst kui idee kui idee". Kehakunst: keha paljastamine polnud enam niivõrd sokeeriv, keha oshutamine või piinamine, füsioloogia. Ameeriklane Vito Acconci. Ka kehakunsti ja preformace'i vahel ei ole selget piiri. Postmodernism: sündis arhetiektuuriteoorias, kuid levis ka kujutavasse kunsti. Alates 1970 oli postmodernism mõjutatud klassitsismist
objektiloovaks. Maakunst seisneb loodusliku keskkonna mõjutamises, mille eesmärk on jätta impersonaalne jälg inimtegevusest. Tekitati looduses muudatusi, nihestusi ja veidrusi. Esindajad: Walter de Maria Robert Smithson Michael Heizer Christo (ehitiste sissepakkija) Kontseptualism Loobuti teose tegemisest ning esitati vaid teostusidee. Soovisid loobuda tühjade vormide produtseerimisest. Idee oli kõige olulisem. Kunsti olemus on kunsti defineerimine. Esindajad: Joseph Kosuth Kehakunst Tegelesid keha ohustamise või piinamisega. Teose teemaks sai kunstniku keha. Teosed sündisid tihti publikuta ning levisid fotode, filmide või kirjeldustena. Esindajad: Vito Acconci Postmodernism Levis arvamus, et less is bore, arhitektuuris sooviti jälle kaunistusi kasutada, läheneti eklektika põhimõtetele. Postmodernism oli mõjutatud ka klassitsismist ning levis
Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide jälgede vastu. Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on kontseptualismi tekkimise üks võimalik allikas. Nad ise deklareerisid, et nad tahavad loobuda tühjade vormide produtseerimisest, ja süüdistasid senist avangardi formalismis. Kehakunst. Kontseptualismi loobumine meeletaga tajutavast teosest oli üheks põhjuseks omamoodi vastandliku kunstinähtuse nn. kehakunsti tekkimisele. Mitmed kunstnikud muutsid teose teemaks oma keha ja selle füsioloogilised talitused. Keha paljastamine polnud enam eriti sokeeriv, küll aga selle ohustamine või piinamine. Kehakunsti ja performance'ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma
annaabi.ee 
