Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad. Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb. Rahvastikutihedus. Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne. Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees
Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011): Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6) 1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus:
Linnas on tarbijateks kauged ja kohalikud turud, maal enne kohalikud turud ja siis kauged turud. MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: maaliste piirkondade tüübid, rahvastikumuutuste põhisuunad (kasv või vähenemine) piirkonnatüüpide järgi Rahvastikutihedus äärelise asnediga maakohtades (suurusjärgud ja muutuste põhisuunad) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade kaitsele suunatud MAAKOHAD suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIV Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse AD ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne MAAKOHAD
o Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; o Käesolevaks ajaks mõjutab on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD o Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade MAAKOHAD kaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIVAD o Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus MAAKOHAD valitsevad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub
eristumisele; Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; Käesolevaks ajaks on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid 1) Põllumajanduslikud (25%); 2) Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%); 3) Tööstuslikud (23%); 4) Avalikust sektorist sõltuv (11%); 5) Teenindus-kesksed (14%); 6) Muud (20%); Maamajanduse geograafiline eristumine Keskus perifeeria suund (linn ääremaa)
annaabi.ee 
