Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...........................................
teha. Probleem on tundmatu tuntus. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele
y võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ja analüüsib erinevuste põhjusi; y hindab eri tegurite mõju inimese sugurakkude arengule; y analüüsib kehavälise ja kehasisese viljastumise eeliseid ja puudusi ning toob näiteid; y seostab viljastumist naise menstruaaltsükliga; y analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning hindab nende rakendatavust; y teeb otsuseid raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides; y seostab suguhaigusi nakatumisviisidega; y analüüsib inimese varase embrüogeneesi põhilisi muutusi; y seostab tervislikke eluviise loote normaalse arenguga; y analüüsib vananemisprotsessiga kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil; y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese elueale. y seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega; y analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks
WALLAS: 1.ettevalmistus; 2.inkubatsioon(järelemõtlemine, hüpoteeside väljapakkumine); 3.illuminatsioon (ahhaa lahenduseni jõudmine); 4.verifitseerimine (väljapakutud lahendusekontrollimine). POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks.
Pikaajalisuse orientatsiooni uuringutel Eesti ei osalenud. Kultuuripuul asume Sveitsi ja Saksamaa lähedal. 2.13 Missugused on põhilised uuringute tüübid juhtimise vallas? Alusuuring või täisteoreetiline uuring olemasolevate teooriate arendamisele või ümber lükkamisele suunatud Rakendusuuring selgitamaks, mil viisil teatud teoreetilised lähtekohad või juhtimismudelid praktikasse rakenduvad Tegevusuuring pakub konkreetsetes probleemsituatsioonides konkreetseid lahendusi Juhtumi uuring analüüsib juhtimispraktikas esinenud probleemi ja püüab seda üldistades teha järeldusi, mis omaks teoreetilist väärtust 2.14 Mis etappidest koosneb tavapärane juhtimise-alane uurimistöö? 1) Probleemi/ uurimisküsimuse sõnastamine 2) hüpoteesi sõnastamine ( ei ole juhtimises alati kohustuslik) 3) eesmärgi sõnastamine 4) uurimistöö kavandamine 5) uurimuse läbiviimine 6) tulemuste esitamine 2
Formuleerige lahendusvariandid; 3.Järjestage lahendusvariandid vastavalt nede usaldusväärsusele; 4.proovige need läbi kuni leiate lahensduse; 5.hinnake kriitiliselt iga lahenduse tulemusi; 6.Mõelge, kuidas saaks rakendatud lahendamismetoodikat ja tulemusi kasutada teiste probleemülesannete lahendamiseks. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et professionaalid ei püstita lahenduse leidmiseks arvukalt hüpoteese, vaid määravad kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks