Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb olukorra kergemaks, ma ei pea kliendiga võitlema, suurendan klientide lojaalsust, teen kindlaks probleemid, hoian probleeme ära, väldin tülitavaid telefonikõnesid. Aktiivne kuulamine on vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, mis nõuab minupoolset suurt tähelepanelikkust ja aktiivsust. Arvan, et minu edukus teenindajana seisneb iseenda tugevuste/nõrkuste tundmises ning oskuses end kliendi erinevate käitumisstiilidega kohandada. Enesekehtestav käitumine sisaldab alati kahte komponenti: selge eneseväljendus (oma soovide, arvamuste selge väljendamine) ja aktiivne kuulamine. Kehtestavalt käituva teenindajana seisan ma oma
rahul. Nende kahe loetud raamatute autorid ei taha selgeks teha, et kõik see kasvatus, mis oli vanasti, on üdini vale ja iganenud. Vastupidi, nad leiavad väga palju häid ja kasulikke väärtusi, mida võiksid ka tänapäeva lapsevanemad edasi kasutusele võtta. Üheks oluliseks vanematepoolsest kasvatusveaks loevad mõlemad autorid lastel piiride puudumist. Kui vanem või ka lasteaiaõpetaja märkab/saab aru, et selline olukord on lapsega tekkinud, siis seda saab parandada vaid probleemsituatsioonide läbi mängimise pideva harjutamise teel, kus lapsele antakse õiged signaalid tema käitumisest. Piiride puudumine võib olla tingitud lapsevanema sooviga kohelda last kui võrdväärset partnerit, arutada temaga täiskasvanute teemasid jne. See omakorda on võimaldanud lapsel kogeda temale vanusele mitteomast iseseisvust ja samas on jäänud vahele olulised etapid lapsepõlves, kus kõike õpitakse just etapiviisiliselt. Sellist vanematepoolset käitumismustrit nimetab Winterhoff
Selge on ka see, et eelkõige lapsed on ümbritsevast keskkonnast vägagi mõjutatavad. Sotsiaalse õppimisteooria kohaselt toimub käitumine mudelite järgi. Poiste hulgas on tavaliselt just populaarsed action-filmid, mis tegelikult näitavad agressiivseid tegelas- ja eeskujusid. Ja filmides juhtub millegipärast tihtilugu nii, et ohvrid justkui ,,ärkavad" ellu. Igapäeva elu ei ole aga film. Kuigi lapsed ei pruugi sellest veel päris täpselt aru saada. Kõikvõimalike probleemsituatsioonide puhul tuleb rakendada erinevaid sekkumismeetodeid. Sekkumine on vajalik ning see on eesmärgipärane tegevus, et leevendada, vähendada lapse probleemi, selle sagedust, intensiivsust või täiesti see probleem täiesti kõrvaldada. Sekkumine oma sisult on lühiajaline protsess, ent oluline on võrgustikutöö selles vallas; eeskätt kolleegide abi ja nõuandmine. Sekkumisstrateegiaid on kokku neli:
Ei ole vaja leiutada amelikke probleemide lahendamise norme, need on mitteametlikuna juba tegelikult olemas. Org kultuuri hulka kuulub ka konflikti mitteametlik lahendamise viis- meie arvame, et see võib mõjutada ka seda, kuidas töötajad oma organisatsioonis konflikte lahendavad. Me ei taha väita, et konflikti lahendamisel on olemas hea ja halb kultuur vaid küsimus on selles, kuidas ülemused ja töötajad mõistavad ja tõlgendavad org kultuuri selles osas, mis puudutad igasuhuste probleemsituatsioonide kohta käivate eeskirjade väljatöötamist. Me järeldame, et tugev suhtlemiskultuur mõjutab mitteametliku konflikti lahendamist. Eriti mõjutab see, kellega töötaja konfliktolukorras rääkima läheb. Oleme suutelised konstanteerima, et on seos organisatsioonikultuuri ja mitteametliku konflikti lahendamise vahel. Isiksus ja grupisooritus: isiksuse omaduse kooslus ja tööülesannete olulisus Kramer, Bhave, Johnson Sissejuhatus
beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise
beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise
metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 11. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Õppimisoskuste liigitamine Weinsteini ja Mayeri järgi (iga alaliigi nimetus ja kirjeldus) Iga alaliigi kohta näide, kuidas on võimalik kujundada mõnda konkreetset õpioskust
beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. Kõikvõimalikke käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviise on väga palju ning nii võib tunduda,
esitluse käigus; õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 14. PQ4R-i meetod. Märkmete tegemine ja konspekteerimine Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4
Loovust võib seostada ka mõtteviisiga, mis stimuleerib looma ideid terve elu. Loovus eeldab kõrget motivatsiooni ja pühendumust pikema aja jooksul. Loovus ei seostu tingimata kõrgete IQ näitajatega. Tingimused loovuse arendamiseks: psühholoogiline vabadus, riskimisjulgus ja turvatunne. Loominguline õhkkond saavutatakse suhtlemise abil, mis pole kunagi neutraalne, vaid on kas loomingulisust pärssiv või soosiv. Loominguline mõtlemise arendamine toimub sageli probleemsituatsioonide lahendamise kaudu, kuid oluline pole mitte lõpptulemus probleemi lahendus vaid loomeprotsess (Venelin 2007). Loomingulise mõtlemise protsessi astmed Stimuleerimine Et mõelda loominguliselt vajame kõrvalseisjate stimuleerivat mõtlemist. Uudishimu, küsimuste püstitamine ja imestamisvõime annavad loomingulisusele impulsi. Teadmine probleemi või ebaselge idee olemasolust soosivad samuti loomingulist mõtlemist. Avastus Esimene pähetulev idee võib olla triviaalne
(kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega
õppeotstarbelise uurimusliku tegevuse metoodiline ettevalmistamine ); õppematerjali omandatuse kontrollimine (õpilaste pistelise küsitluse ja hindamise põhjal järelduste tegemine edasiseks õpetamiseks; tunnikontroll, hinnete panek); ülekande ja üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 5. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika (sealhulgas seletusena, miks paljud uuendused kipuvad mõne aja pärast ununema). Õpetamisel klassi-tunnisüsteemis on õpetajal keskne roll nii uue õppematerjali esitamisel kui ka õppimise suunamisel ja korraldamisel
testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega
eesmärgina. Eesmärgistamisega mitte liiale minna: piirduda pigem väikese arvu oluliste kui hulga väheoluliste õppe-eesmärkide püstitamisega. Liialdada ei maksa õppe-eesmärkide väljendamisega käitumuslikes terminites. Vältida pedantsust õppe-eesmärkide saavutamise nõudes. 3. Õpilaste vaimsed võimed ja koolipraktika Vaimsete võimete mõiste. Täpselt ei osata öelda, mis see on. Esiteks: „...inimindiviidi kohanduv käitumine, mis üldjuhul väljendub probleemsituatsioonide lahendamisena, mida suunavad kognitiivsed protsessid ja operatsioonid.” Üldjuhul nähakse vaimsete võimete all mõtlemise teravust ja originaalsust, probleemidest arusaamist või nende lahendamise oskust, varasemast kogemusest õppimise võimet. Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui
väljendavad häälitsused, hoiame kindlasti kontakti. See on nagu ühes paadis olemine (kõigume samas rütmis). Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine Aktiivse kuulamise võteteks on täpsustamine, ümbersõnastamine, tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik kaja kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kätte saamiseks. Täpsustamise alla mõeldakse küsimuste esitamist, mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks, ka ta ise saab selgema pildi olukorrast. Küsimused jaotatakse suletud ja avatud küsimusteks. Suletud küsimused on sellised, millele vastatakse ühesõnaliselt. Tüüpiline suletud küsimus on "kas" .küsimus. Sellisele küsimusele on vaid kaks vastust (ei, jah)
pole piisavalt kompetentne, viidata ajapuudusele. Hea oleks siis kokku leppida, et räägitakse järgmine kord edasi. Oluline vaikse kuulamise puhul on tõesti kuulamine, mitte katkestamine. Muuseas katkestavad rohkem mehed, kuna nad arvavad teadvat, mida teine öelda tahab. Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kätte saamiseks. Aktiivse kuulamise võteteks on täpsustamine, ümbersõnastamine, kaja. Täpsustamise alla mõeldakse küsimuste esitamist, mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks, ka ta ise saab selgema pildi olukorrast. Küsimused jaotatakse suletud ja avatud küsimusteks. Suletud küsimused on sellised, millele vastatakse ühesõnaliselt. Tüüpiline suletud küsimus on "kas" .küsimus. Sellisele küsimusele on vaid kaks
annaabi.ee 
