4. 1) Kärbiti linnade autonoomiast <- Tallinn ja Tartu. Narvas kehtestati Rootsi seadused ning seal ei kehtestatud kuigi vanu privileege. Väikelinnu müüdi aadlikele -> kaotati linna staatus. 2) Tallinn – Jäi kehtima Lübechi linnaõigus, säilitas oma valitsuse, kaebeasjad Stockholmis, uued maksed, Rootsi sõjaväe majutuse kohustus. Tartu – Riia linnaõigus, kaotas kaubalinna staatuse, sõjaline keskus, ülikool, õuekohus, 3.a. Liivimaa pealinn. Narva – privileegideta, kehtestati Rootsi seadused, ametlik rootsi keel, juhtimine jäi riigivõimu kontrolli alla, transiit- ja sadamalinn, Ingerimaa pealinn. 3) oma huve püüdsid peale suruda aadlikud: A) sooviti piirata linnakodanike õigust mõisaid pidada ja talupoegadega kaubelda. B) taheti suuremat vabadust linna mõisatoodangut müüa. C) saada kätte linna pagenud talupoegi. D) loobumine kohustuslikust vahendusest mõisatoodangu müümisel. E) linnadele ei meeldinud
Koolisotsiaaltöö elemendid on aidanud laiendada sotsiaalpedagoogide praktilist tegutsemist koolides. Endisel Lääne-Saksamaal tunti kuni 1970. aastate alguseni vaid sotsiaalpedagoogikat ja see tähendas eelkõige sotsiaalpedagoogide töötamist koolides. Koolisotsiaaltöö, mis on otsetõlge inglise keelest [inglise keeles school social work, saksa keeles Schulsozialarbeit], nime all hakati mõistma koolidele teenuste pakkumist kooliväliste organisatsioonide poolt ja sellelt oodati abi privileegideta laste sotsialiseerimiseks ja koolis kohanemiseks. Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne
Tema valitsemise ajal kujunes välja neli manufaktuuritüüpi: · a) riigimanufaktuurid vaiba-, gobelääni- ja laevaehitusmanufaktuuri; · b) kuninglikud manufaktuurid, mis olid valitsuse erilise hoolitsuse all. Neile anti riiklikke tellimusi, sageli oli neil mõne kauba tootmises ainuõigus; · c) privilegeeritud eramanufaktuurid, mis said riigilt maksusoodustusi, samuti ka laene; · d) privileegideta eramanufaktuurid nende tegevusse riik ei sekkunud, ei andnud ka laene. 10. Merkantilistide põhiseisukohad (3) · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. 11. Väljendi ,,Amsterdam on võrsunud heeringaluudel" tähendus
Weber eristab kolme tüüpi klasse: 146 1. omandiklass klassiseisundi määravad omandierinevused, jaguneb omakorda: a. positiivselt priviligeeritud tüüpiliselt rentijad, sissetulek rendituludest. Renditakse inimesi, maad, vabrikuid vms; b. omandiga keskklass elatuvad kas oma omandist või oskustest (talupojad, käsitöölised); c. negatiivselt priviligeeritud ehk privileegideta võlgnikud, vaesed, kel puudub omandus 2. teenistusklass ehk ettevõtlusklass eristuvad sõltuvalt sellest, mis inimesel turule pakkuda on: a. positiivselt priviligeeritud ettevõtjad (kaupmehed jt) või teatud võimetega (artsid, juristid jt) b. keskklass iseendale tööandjad c. negatiivselt priviligeeritud põhiliselt erineva kvalifikatsiooniga töölised
annaabi.ee 
