Haridus Eesti kultuuris
keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud,
üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus
kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat.
Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja
kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimistm kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind
Uue Testamendi lugemist.
Edasiõppimise võimaldamiseks Lääne-Euroopa pritentastlikes ülikoolides asutati vaestele
ja andekatele koolipoistele linna stipendiumid. Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad
saaksid ennast harida ja lugema õppida.
Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku
juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse.
1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti
hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile.