Otsingule "prisma ruumala valem" leiti 58 faili

Prisma
1
doc

Prisma

Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika – Prisma Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille kaks tahku on paralleelsed kumerad hulknurgad ja kõik ülejäänud tahud on rööpkülikud, millel on kummagi hulknurgaga üks ühine külg. Paralleelseid hulknurki nimetatakse prisma põhjadeks, nende külgi prisma põhiservadeks. Rööpkülikuid nimetatakse prisma külgtahkudeks ja külgtahkude ühiseid servi prisma külgservadeks. Kui prisma põhjaks on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks...

Matemaatika - Keskkool
268 allalaadimist
PRISMA
13
ppt

PRISMA

PRISMA Heldena Taperson Tallinna Inglise Kolledž 2009 Prismat nimetatakse: F´ E´ F A´ D E B C D ´ ´ ´ C...

Matemaatika - Põhikool
17 allalaadimist
Ruumiliste kujundite tutvustus-kuup-risttahukas-prisma-püramiid- 8 klass MSword
3
rtf

Ruumiliste kujundite tutvustus (kuup, risttahukas, prisma, püramiid) (8.klass)MSword

V = 2 • 3 • 4 = 24 cm3. Kolmnurkne püstprisma Kolmnurkse püstprisma põhiservad on a, b, c; põhja kõrgus on h ja prisma enda kõrgus on H. Prisma ruumala saame Prisma täispindala leiame samm haaval. kui põhja pindala korrutame 1) Leiame põhja ümbermõõdu prisma kõrgusega: P=a+b+c 2) Leiame külgpindala V = Sp • H...

Matemaatika - Põhikool
120 allalaadimist
Valemeid matemaatikast
2
doc

Valemeid matemaatikast

lemeid Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Kera Ruumala: Pindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täisp...

Matemaatika - Põhikool
23 allalaadimist
Kolmnurkne püstprisma
2
doc

Kolmnurkne püstprisma

Kolmnurgad on püstprisma põhitahud. Kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma põhiservadeks. Ristkülikud on püstprisma külgtahud. Ristkülikute ühiseid servi nimetatakse püstprisma külgservadeks. Joonisel kujutatud püstp...

Matemaatika - Põhikool
180 allalaadimist
Füüsika kordamine-Kokkuvõte teemadest
4
doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

* Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse murdub valguskiir ristsirgest eemale. * Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valguskiir sirgjooneliselt. * Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. * Valguse levimise pööratavus. (Kui joonisel keerata valguse levimise suund vastupidi, jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse ke...

Füüsika - Põhikool
114 allalaadimist
Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid
2
pdf

Põhikooli matemaatikakursuse põhivalemid

Kuubi pindala ja ruumala S = 6a2 V = a3 22. Risttahuka pindala ja ruumala S = 2(ab + ac + bc) V = abc 23. Püstprisma pindala ja ruumala Sk = Ü ⋅ H S t = 2S p + S k V = Sp ⋅H 24. Korrapärane püramiid n⋅a⋅m Sk = St = S k + S p 2 1 V = Sp ⋅h 3 25. Koonus S...

Matemaatika - Põhikool
9 allalaadimist
Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend
23
doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

Füüsikalised ja füüskalis-keemilised analüüsimeetodid on sageli tundlikumad kui keemilised meetodid ja nõuavad vähem aega ning vähem aineid. Alljärgnevalt on lühidalt iseloomustatud mõningaid neist. Spektraalanalüüs. Põhineb aine kiirgusspektri (või neeldumisspektri) uurimisele.Analüüsitav proov ergastatakse (näiteks kaarleegis), prisma abil saadakse spekter.Kvalitatiivsel analüüsil on oluline, millised spektrijooned saadi, kvantitatiivsel analüüsil - spektrijoonte intensiivsus. Kromatograafiline analüüs. Uuritakse aine adsorptsiooni mitmesugustel adsorbentidel.Kromatograafial on palju alaliike.Väga levinud on gaaskromatograafia (eriti orgaaniliste ainete analüüsil).Põhineb lenduvate ainete erineval jaotumisel (kinnipidamisel) adsorbendi pinnal.Registreeritakse ü...

Keemia - Keskkool
18 allalaadimist
Keskkooli füüsika
7
doc

Keskkooli füüsika

α – piirnurk, n – murdumisnäitaja n Valguse dispersioon on valguse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Dispersiooni tõttu jaotab klaasprisma valge valguse kui liitvalguse spektriks. Kujutise põhineb läätse järgmistel omadustel: konstrueerimine 1. optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse; läätses 2. optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; 3. paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Läätse valem 1 1 1 D – läätse optiline tugevus, f –...

Füüsika - Keskkool
717 allalaadimist
Matemaatika riigieksam
7
doc

Matemaatika riigieksam

6. (15p) On antud korrapärane nelinurkne püramiid, mille külgserva ja põhja vahelise nurga tangens on 3 ning põhja diagonaal on 8 cm. Püramiidi sisse on kujundatud korrapärane nelinurkne prisma nii, et selle alumine põhi asub püramiidi põhjal ja ülemise põhja servad külgtahkudel. 1) Avaldage prisma ruumala tema põhja diagonaali d kaudu. 2) Millise d väärtuse korral on prisma ruumala maksimaalne? Arvutage prisma maksimaalne ruumala. Lahendus: Olgu d prisma põhja diagonaal; d1 = 8 cm püramiidi põhja diago...

Matemaatika - Keskkool
396 allalaadimist
Mata valemid 7-8 kl
2
doc

Mata valemid 7-8.kl

Täisnurkne kolmnurk Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Kera Ruumala: Pindala: Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b²...

Matemaatika - Põhikool
248 allalaadimist
Ruutvõrrand
29
doc

Ruutvõrrand

PS. Kui oleks kohe algul tähistanud uue ruudu külje a -ga, oleks võrrand: x 2 = ( x − 3) 2 + 39 (NB! Samaväärne) 295 Olgu plaadi külg a. Karbi põhjaks on ruut küljega a-8, karbi kõrgus on 4cm ⇒ saame võrrandi, rakendades ruudukujulise põhjaga püstprisma ruumala valemit : V = Sp × h; V = ( a −8) 2 × h, kuna V = 324 , siis (a − 8) 2 × 4 = 324 ÷ 4 ⇒ (a − 8) = 81 a 2 −16a + 64 − 81 = 0 a 2 −16a −17 = 0 a = 8 ± 64 +17 = 8 ± 9 a1 = −1 või a 2 = 17 a1 = −1 ei sobi ⇒ a = 17 (cm)...

Matemaatika - Põhikool
172 allalaadimist
Põhivara 7-klass
9
doc

Põhivara 7. klass

klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab?...

Matemaatika - Põhikool
194 allalaadimist
Valemid ja Mõisted
17
doc

Valemid ja Mõisted

Pindala: S= r² Ümbermõõt: Ü=2 r Sektor: Mõiste: Sektoriks nimetatakse ringi osa, mida piiravad kaks raadiust ja nende otspunktide vahel asuv vastava ringjoone kaar. Pindala: S= r²n 360 Kaar: Mõiste: Ringjoone kaareks nimetatakse ringjoone osa tema kahe punkti vahel. Ringjoone kaarepikkus: l= rn 180 , l=xr 6. Prisma : Mõiste: Prisma on ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Liigid: 1. Püst-ja kaldprisma 2. Korrapärased ja mittekorrapärased 3. kolmnurksed, nelinurksed jne prismad. Pindala: St=Sk+2·Sp Ruumala: V= h·Sp 7. Püramiid: Mõiste: Püramiidiks nim. Hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänd tahud ühise tipuga k...

Matemaatika - Põhikool
146 allalaadimist
Füüsika eksami piletid
4
doc

Füüsika eksami piletid.

Newtoni III – Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised F1=F2(→ numbrite peal) Pilet 4.2 Valguse dispersioon. Valguse Dispersioon on nähtus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (sõltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel läbi prisma , vee (nt Vikerkaar looduses) jne. Pilet 4.3 Laboratoorne töö: Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. g=4Pii²∙ℓt² ℓ=nööri pikkus t=aegtäisvõnkega Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub. Jõud on vektoriaalne suurus ja jõudu kui vektorit iseloomustab jõu suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kii...

Füüsika - Kutsekool
72 allalaadimist
Elekter ja optika
11
doc

Elekter ja optika

Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid võimendavad ja teised spektrivärvid nõrgendavad üksteist. et 10 -8 *c=10-8 *3* 10-8=3m, sel juhul on interferents võimatu. Newtoni rõngad on interferentsi tulemus. Valguse dispersioon –Erineva lainepikkusega valgus omab erinevat murdumisnäitajat. Igal lainepikkusel on oma murdumisnäitaja, prisma lahutab valge valguse spektri värvideks Erinevad lainepikkused levivad keskkonnas erineva kiirusega n=cv dndv>0. Normaalne dispersioon νλ=v Sageduse kasvamisega suureneb murdumisnäitaja, sinine valgus murdub rohkem kui punane valgus. Sellega saab selgitada vikerkaare värvide teket ja õlilaikude värvilisust. Neeldumine – I=I0*e-αx x- keskkonna paksus ,mida kiir läbis Hajumine – valguskiir hajub, st. levib korrapäratult. Valgu...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
114 allalaadimist
Valemid lahendatud
77
xls

Valemid lahendatud

rakendus "Detailike" - ülesande püstitus Minirakendus "Detailike" - aadresside kasutamine Minirakendus "Detailike" - nimede kasutamine Pildi hind Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted IF-funktsioon Funktsioonid Palk & Kauba hind Viktoriin_1 Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Ülesanded Kolmnurga karakteristikud Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid...

Informaatika - Tallinna Tehnikaülikool
222 allalaadimist
Informaatika II kodutöö
41
xls

Informaatika II kodutöö

L 600 h_v A Err:509 h P Err:509 S_t Err:509 V Err:509 c b L- suure püstprisma pikkus(on piirang peal) A- ristlõike pindala S_t- täispindala Materjal: liimpuit Liik Hind M_maks M_kogus V_liik LP07 1900 Err:509 Err:509 MV106 cm cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d2))+(b-d) cm cm cm cm A=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d2)^2)2) cm (cm)^2 (m)^3 2∗ A + P∗L (m)^3...

Informaatika - Tallinna Tehnikaülikool
257 allalaadimist
Matemaatika riigieksam
33
doc

Matemaatika riigieksam

Leia millega võrdub b – a. B-10 Korrapärase nelinurkse prisma külgservad on 12,5% väiksemad põhiservadest, Kahe mitte ühele põhitahule kuuluva ja mitteparalleelse serva keskpunktide vaheline kaugus on 9. Leia prisma külgpindala. B-11 Viisnurga ja tema ümberringi puutepunktid jaotavad ringjoone võrdeliselt arvude 1 : 2 : 2 : 2:5.. Leia selle viisnurga pindala teades, et ringjoone raadius on vähim positiivne arv, mis on võrrandi r 4 − 8r 2 + 13 = 0 lahendiks....

Matemaatika - Keskkool
395 allalaadimist
Mõisted-valemid ja joonised
9
doc

Mõisted, valemid ja joonised

Pindala tähistatakse tähega S. a - alus h - kõrgus a*h S= 2 47.Korrapärase kuusnurga pindala Korrapärase kuusnurga pindala võrdub nurkade arv korrutatud ühe külje pikkusega korrutatud 6*a*r siseringjoone raadjusega ja see jagatud kahega ehk S = . 2 48.Püstprisma pindala Püstprisma täispindala S t leidmiseks tuleb leida prisma külgtahkude pindalade summa S k mida nimetatakse külgpindalaks ning põhjatahu pindala S p mida nimetatakse põhja pindalaks. Sk = Ü * h Prisma täispindala S t arvutamiseks liidame külgpindalale kahe põhja pindala : S t = S k + 2S p . Põhjapindala arvutame sellise valemi järgi, milline kujund on põhjaks. Kui põhjaks on kujund a) kolmnurk, siis : S p = 0,43...

Matemaatika - Põhikool
561 allalaadimist
T e a t a   v e a s t