Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist muusikat nende peal mängiti, sest meieni on säilinud ainult paar Setumaalt pärit lugu. Setu kanneldel jätkus pilli korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Setumaal kasutati väikekannelt tantsumuusika mängimiseks. Tänapäeval on väikekannel kiiresti populaarsust kogumas . See võimaldab vaatamata oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari. * uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt. Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli
hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel "primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda
hooned või maastikud antud väga teravate joontega; kasutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel “primitiivseks” (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. ● GIOTTO di BONDONE (1266-1337) ● Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja