Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik. Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile. Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) – Kui liigi areaalis kliima muutub,
· Liigifond ja levikutingimused määravad liigid, mis võivad kooslusesse sisse levida. · Kohalikud tingimused (s.h liikidevahelised suhted) määravad selle, millised liigid koosluses püsima jäävad. · Meenutage - mis mõjutab liikide võimalust elupaigas püsima jääda? · Pärandkooslustel olulisim abiootiliste tegurite (niiskus, valgus, viljakus jmt) koosmõju inimmõjuga (eelkõige niitmine ja karjatamine). taimekoosluse areng - suktsessioon · Primaarsuktsessioon - areng, mis algab täiesti taimestikuvabal territooriumil. Eestis merest kerkivatel aladel. Rannaniidud ja mõned luhaalad on meil ainukesed primaarse tekkega niidud. · Sekundaarsuktsessioon - areng mõne häiringu või muutuse järgselt (näiteks rohumaa taastamisel) Häiringud *Mõiste süsteemiteooriast: süsteemile kontrollimatult toimivad tundmatu algupäraga välistoimed *Ökoloogias - häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid
annaabi.ee 
