2. Struktuurihüpotees – taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. 3. Produktiivsusestabiilsuse hüpotees – eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). 4. Konkurentsiröövluse hüpotees – röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Sel juhul peatub konkurentsist tingitud liikide välja langemine kooslusest. 5
Populatsioonid olid stabiilsed ja fluktuatsioonidest tingitud väljasuremiskiirus oli madal. Struktuurihüpotees taimekoosuste liigirikkusega kaasneb ka teiste taksonite liigirikkus. Produktiivsuse-stabiilsuse hüpotees eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). Konkurentsi-röövluse hüpotees röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Sel juhul peatub konkurentsist tingitud liikide välja langemine kooslusest. Produktiivsuse-häirituse hüpotees konkurents põhjustab liikide väljalangemise, mille kiirus